Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonil oli ka suur keeltehuvi ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, ladina, kreeka, heebrea ja läti keelt. Kirjutas ka päevaraamatut (dialoogides, sententsid, filosoofilised mõtteterad, vaated). Koostas värsivihiku "Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas. 1818". 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (ka teoloogia, keele ja kasvatusteaduse loengud), kuid 1820 katkestas õpingud. Olles gümnaasiumis soovis misjonäriks saada - õppis Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Kirjutas "Laul" 1819 juunis, kuna igatses kodu ja vanemate järele ja hüvastijätu Eestiga, "Üks jutt". Riias andis ta keele ja matemaatika tunde. Tal jäi Moskva ülikooli professori J.Heymi vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine pooleli. Peterson suri 4
rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. Siiski pidas ta kõige tähtsamaks emakeelt, mis oli tema arvates vajalik esmalt korralikult ära õppida. Oma päevaraamatus, mille kirjutamist alustas juba keskkooli päevil, jäi ta aga truuks eesti keelele. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri ja seletab tema vaateid. Gümnaasiumis käies kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Kristjan Jaak Petersoni isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, nimelt hinnati seal sügavalt raamatuid. Tema isal oli hea lauluhääl ning mees oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, õppiski Kristjan Jaak mitmeid keeli, kuid sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kristjan Jaak Petersonil on olnud väga mitmeid hästi haritud õpetajaid. Nende hulgas ka Chr. K. L. Klee, kes pidas hariduse vältimatuks eeltingimuseks põhjalikku emakeeleoskust. !819
Alles 20.sajandi künnisel tõid nooreestlased tema tööd lugejate ette. Ta oli haritud eeslane, kes ei häbenenud eestlikku päritolu ja selle märgiks musta kuube kandis. Sündis 14.märtsil 1801. Käis Riias koolis. On teada, et ta oskas saksa, rootsi, prantuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja läti keelt. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil, samal ajal kirjutas ta oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristjan Jago Petersoni laulud, Rialinnas, 1818" 1819.aastal astus ta Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Pärast üliõpilaselu Tartus läks tagasi Riiga, kus elatas end keeletundide andmisega, et saaks välismaal edasi õppida. Tervise nõrgenemise tõttu ei olnud see enam võimalik. Tema luuleloomingus on põhiosa heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud ehk pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Ta ülistab vaimu, sõprust ja armastust
paljusid keeli. Ometigi pidas Peterson õigemaks, et lapsed peavad kõigepealt selgeks õppima oma emakeele. Oma päevaraamatus jäi truuks eesti keelele, ent sealt saame aimu tema suurest keeleoskusest ja lugemusest. Ilmneb, et mees luges erikeeles kirjutatavaid ja eri kultuure esindavaid autoreid. Päevik sisaldab dialooge, sentense ja seletab tema vaateid. Päevaraamatuga paralleelselt kirjutas ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". 1819. aastal astub ta Tartu ülikooli usuteaduskonda, teda köidab misjonäritöö. Kuid rahalised põhjused katkestasid tema haridustee ning noormees oli sunnitud tagasi pöörduma koju Riiga. Kojuminekumeeleolusid on ta jäädvustanud lahkumisluuletuses ,,Laul". Väikepala ,,Üks jutt" on valminud jalgsimatkal Tartust Riiga. Riias elatas end tundide andmisega, lootes hiljem haridusteed jätkata. Plaanid nurjas tuberkuloos, mis noore poeedi hauda viis.
jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku „Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818“. Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski. Tema isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, seal hinnatu raamatut. Kritjan Jaagu isal oli hea lauluhääl, ta oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, on ta pidanud oskama vähemalt saksa ja läti keelt
ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski. Tema isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, seal hinnatu raamatut. Kritjan Jaagu isal oli hea lauluhääl, ta oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, on ta pidanud oskama vähemalt saksa ja läti keelt
annaabi.ee 
