Tallinna Tööstushariduskeskus Puhastusõpetus MÄRGISTUSED Christie Kitsing 306 MRA Tallinn 2011 Toidu ja öko märgistused. Rahvuslipu märk toote hinnasildil näitab, et see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Millised tooted saavad õiguse kanda lipumärki ? Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes. Eestis toodetud toiduainetes on kasutusel nii kodumaine kui importtooraine, ent suurim
MÄRGISTUSED TALLINN 2010 Sisukord Toidukaupade märgistamine..............................................................................................lk 3-8 Pudeli märgistamine........................................................................................................... lk 9- 11 Keemia ohumärgis..............................................................................................................lk 12 Erinevad märgistused......................................................................................................... lk 13- 14 Kosmeetikatoodete märgistamine......................................................................................lk 15 Rõivaste märgistamine....................................................................................................... lk 16- 18 Kastide mägistus.....................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur Rühm T11 HT TOIDUMÜRGISTUSED Clostridium perfringens Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Piia Maria Nahkur Toidumürgistused SISSEJUHATUS Referaat keskendub erinevate toidumürgistuste ülevaatele. Veidi täpsemalt kirjutasin Clostridium perfringensist. Töö peaks andma lugejale üldist infot erinevate mürgistuste iseloomu kohta ja samuti nende välitmise nõuandeid. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 1. TOIDUMÜRGISTUSED Toidumürgistuseks nimetatakse haigusi, mis tekivad tõvestavaid pisikuid või mürgiseid aineid
Tarbekeemia ohumärgid Mürgine (T) Tuleohtlik (F) Oksüdeeriv Plahvatusohtlik Keskkonna- (O) (E) ohtlik (N) Sööbiv (C) Kahjulik (Xn) Tarbekeemia märgistused Toodet soovitab Astma ja Allergia Ühing , et tootes, (põhiliselt seebid ja pesuvahendid) pole kasutatud lõhnaaineid ja valgendajaid. Rootsi Looduskaitse Seltsi ökomärk: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid. Rõivaste märgistused
Tööleht nr 1 Toidukaupade märgistus Täida tabel. Leia märgise nimetusele vastav kujutis ning kleebi see vastavasse lahtrisse. Samuti vasta kolmanda lahtri küsimusele. Märgise nimetus Märgise kujutis Mille eest ja millistele kaupadele antakse? Tunnustatud maitse Märk antakse kõrge kvaliteediga tootele, mis on toodetud EL-is Tunnustatud Eesti Antakse kõrge maitse ...
Eliis Valtna TeP10 Toiduainete märgistused Tunnustatud Eesti Maitse: · Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu · Märki saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100% tõestada tooraine kodumaist päritolu · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki annab välja ning kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Maitse: · Näitab toote kõrget kvaliteeti
ÖKOMÄRGISTUSED JA MAHESAADUSED Jaanika Vichterpal MK-14 Ökomärgis Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. Keskkonna märgistuste kolm tüüpi: I tüüp: ökomärgised II tüüp: isedeklareeritavad märgised III tüüp: keskkonnateatised Ökomärgise ja teiste keskkonnamärgiste eesmärk on: edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale (võrreldes sama tooterühma muude toodetega) • aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele • tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine • mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas Milleks ökomärgid? Ökomärgis tõestab tarbijale, et sinu toode on keskkonnasõbra...
5KASUTATAV TOORAINE........................................................................................29 5.1Salvest Põnni tooraine.........................................................................................29 5.2Vilma tooraine.....................................................................................................31 5.3Toorainete kirjeldused.........................................................................................32 6PAKENDIMÄRGISTUSED......................................................................................39 6.1Põnni sarjal..........................................................................................................39 6.2Vilma sarjal..........................................................................................................39 7TOIDUKAUPADE PAKENDITEL KASUTATAV MÄRGISTUS............................41 8KASULIK TEADA..............................................................
Toodete märgistamine Tarbekeemia ohumärgid Mürgine T Nahka ja hingamisteid ärritav, kahjulik Xn Tuleohtlik F Oksüdeeriv O Keskkonnaohtlik N Söövitav C Plahvatusohtlik E Tarbekeemia märgistus Toodet soovitab Astma ja Allergia Ühing , et tootes, (põhiliselt seebid ja pesuvahendid) pole kasutatud lõhnaaineid ja valgendajaid. Rootsi Looduskaitse Seltsi ökomärk: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid Rõivaste märgistamine Pleegitamine Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte klooripõhiste pleegitajatega Pleegitamine Kloorpleegitamine lubatud ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades)
Kui tegu on söövitava ainega, siis vähemalt 30 minutit. Sissehingatud mürgine aine Toimeta kannatanu värske õhu kätte. Hoidu ise mürgise aine sissehingamisest. Mürgine aine nahal Võta saastunud riided seljast. Pese mürgiga kokkupuutunud koht vee ja seebiga. Loputa nahka jaheda jooksva veega vähemalt 15 minuti jooksul. Suu kaudu manustatud mürgine aine Loputa suu. Kannatanul ei tohi oksendamist esile kutsuda. Spetsiifilised mürgistused. Pesu- või loputusvahendi, dušigeeli, šampooni või mõne muu pesuvahendi korral segage noaotsatäis sidrunhapet klaasi veega ning andke see kannatanule juua. Alkoholimürgituse korral kutsuge esile oksendamine, seejärel andke rohkelt juua. Olukorrad, kus ei tohi oksendamist esile kutsuda Kannatanu on koomas või teadvuseta. Kannatanul puudub neelamisrefleks. Kannatanu on tarbinud söövitava toimega mürki. Kannatanu on alla kuue kuu vana.
PARACETAMOL Näidustused. Palavik. Nõrk valu. Farmakodünaamika. Paratsetamooli valuvaigistav toime seisneb prostaglandiinide sünteesi pärssimisel. Palaviku alandav toime põhineb hüpotalamuse termoregulatsioonikeskuse mõjutamisel, temperatuur langeb suurenenud perifeerse verevoolu ja higistamise tõttu. Üleannustamine. Üleannustamisel tekivad 24 tunni jooksul kahvatus, iiveldus, oksendamine, isutus, kõhuvalu. Maksakahjustus võib ilmneda 12..,48 tunni jooksul. Võib häirud glükoosi metabolism ja tekkida metaboolne atsidoos. Raske mürgistuse korral maksapuudulikkus, entsefalopaatia ja kooma, millele järgneb surm. Võib tekkida äge neerupuudulikkus koos ägeda tubulaarnekroosiga ka maksapuudulikkuse puudumisel. On esinenud südame rütmihäired ja pankreatiiti. Maksakahjustus tekib tõenäolisemalt täiskasvanutel, kes on võtnud üle 10g paratsetamooli või lastel, kes on võtnud rohkem kui 150 mg/kg kehakaalu kohta (normaalse paratsetamooli annuse korr...
Taimsed mürgid Ingmar Juurik Sisukord Mürktaimedest üldiselt Eesti mürktaimed Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus Muud mürgid Teised mürgised taimed Mürktaimedest üldiselt Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk.
annaabi.ee 
