saamise võimalus oli ilmsiks saanud, oma lõpu leidis. ,,KJ" esietendus toimus samuti Vanemuises. Lavastuses võimendati raha. Lugu oli visuaalselt välja tõstetud konkreetsest ajast. Tegelasi kopeerisid elusuurused nukud, kasutati ka maske. Kurjust kujutatu ebaloomulikuna, grotesksena, headus aga omakorda loomulik ja vaikne. Täielikud kontrastid muusikas. 12. Mis on 1970. aastate noor rezissuur? Nimetage lavastajaid, iseloomustage ühe lavastaja loomingut 1970-ndail. 1970. aastatel alustasid tegevust uued noored lavastajad, kes olid vanade tegijate käe all õppinud. Neid oli massiliselt ning nad hakkasid kõik aktiivselt tegutsema. Tähtsamad neist olid Mikk Mikiver, Tooming, Hermaküla, Raid, Normet, Trass ja Komissaarov. 1970. aastate teisel poolel lõpetasid Karusoo, Peterson, Pedajas ja Kerge.
maade teatritest. Sellele aitas kaasa ka algupärandite rohkus, ,,vaikiva ajastu" kultuuripoliitika ja harrastusteatrite massilisus. Rahvusliku karakteri otsingutel jõudis teater proosakirjanduse juurde ning vallandus dramatiseeringute buum. Kõige rohkem dramatiseeriti Tammsaare ja Lutsu töid (Särevi dramatiseeringud), kuid samuti ka Mälgu, Gailiti ja Vilde teoseid. Kui 1925 mängiti teatrites 13 algupärandit, siis 1937 juba 66. 24. Tallinna Töölisteater. Priit Põldroosi rezissuur. Tallinna Töölisteatri rajati 1926. aastal, esialgu oma trupita, mistõttu Draamastuudio Teatri näiteseltskond valmistas osa lavastusi "tellimustöödena" Töölisteatrile. Odavate piletitega etendused olid mõeldud vaesemate kihtide kultuuristamiseks. Eeskujudeks olid Saksa ja Soome töölisteatrid, alguses olid meil ka haruteatrid Narvas, Pärnus ja Tartus. Näidendite valik oli ebamääraselt vasakpoolsete sümpaatiatega (Metsanurga "Kindrali poeg"; Martinet' "Öö")
krotseskis, hüsteerilised, vigurdavad väänlevad ja karjuvad väga ebaloomulikud. Kui jürka läheb antsuga kaasa siis hakkab ka ebaloomulikult käituma. Negatiivsed tegelased mängiti hoopis teistel alustel kui positiivsed. ,,Kauka jumal" - 1977. Tagore ja Yuan Zheni luule lindilt Heikki Haravee, eesti rahvalaulud Anne Maasik, Liis Bender. ,,Polonees 1945" - 1976. Muusika : ansambel Suuk, süntekal kujutatud muusika. 12.Mis on 1970. aastate noor rezissuur? Nimetage lavastajaid, iseloomustage ühe lavastaja loomingut 1970-ndail. 1970. aastatel alustasid tegevust uued noored lavastajad, kes olid vanade tegijate käe all õppinud. Neid oli massiliselt ning nad hakkasid kõik aktiivselt tegutsema. Tähtsamad neist olid Mikk Mikiver, Tooming, Hermaküla, Raid, Normet, Trass ja Komissaarov. 1970. aastate teisel poolel lõpetasid Karusoo, Peterson, Pedajas ja Kerge. Noor rezii on sõnapaar, mida võib pidada teatriuuenduse sünonüümiks
ühevaatuselised näidendid. Paradoksiga seisame silmitsi: saatus ei sõltu keskkonnast, aga tuleb välja et see saatus koosneb millestki muust (üleloomulik jne, eesmärk ei ole arusaadav). Kõditati publiku närve uue saatuse liigiga. Kogu Prantsuse 19. saj dramaturgia viskles jõuetult vastu lavakunsti kaljut, iga uus idee pidi kohanema lava klizeedega. Selles kohanemisprotsessis ta kommertsialiseerus. Kui vahend mis kaitseb dramaturgi teatri eest nii tekib rezissuur. Lava kerkib seal kui figuur, kes peab ühte kaitsma teise eest. Lavastajateatris ei seisa lavastaja silmitsi kollektiiviga vaid lavastajaga (üks ühele). Inertsus väga suur kui kollektiiviga vastamisi seisab. Lavastaja on dramaturgi liitlane teatris, nagu dramaturgi käsilane. See kõik kehtib juba 20. saj kohta, 19. saj lavastaja oli teatrist väga sõltuv. Dramaturg oli igati seotud, tal ei olnud mingit vabadust. Tema vabadusetus kõikides vooludes kui inimeksistentsi tõlgendus
ühevaatuselised näidendid. Paradoksiga seisame silmitsi: saatus ei sõltu keskkonnast, aga tuleb välja et see saatus koosneb millestki muust (üleloomulik jne, eesmärk ei ole arusaadav). Kõditati publiku närve uue saatuse liigiga. Kogu Prantsuse 19. saj dramaturgia viskles jõuetult vastu lavakunsti kaljut, iga uus idee pidi kohanema lava klizeedega. Selles kohanemisprotsessis ta kommertsialiseerus. Kui vahend mis kaitseb dramaturgi teatri eest nii tekib rezissuur. Vool 19-20 sajandi vahetusel, suund kunstis ja kirjanduses, mis leidis peamise väljenduse kujutavas kunstis ja lüürikas; oli mõtteviis. Idealistlik, müstiline, religioosne. Maailmavaade maailm ratsionaalsel teel tunnetamatu, müstiline alge oluline. Teemad igapäevane elu unenägudesse. Sümboli kujund oluline, tunnete ja ideede võitlus. Tegevuskohaks saab olema sisemus. Valeri "Tarbetu tõde" laval võimatu kujutada elu tõepäraselt, tinglik on kõik, lavakujundus ka
annaabi.ee 
