eesmärk kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi Põhirõhk demokraatial. omaksvõtmise vastu. Võitluse Lendlehed, relvade kogumine, Maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide meetodid ulatuslikud repressiivmeetmed, poole ning oma tegevusega innustati väliseestlasi osaliselt ennetav tegevus. aktiivsemalt tegutsema. Liitlased, Eesti-keskne - metsavennad Eesti NSV reziimivastased püüdsid kontakti saada koostöö NSVL-is tegutsevate teisitimõtlejatega, osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks NSVL-i demokratiseerimine. pagulasorg aktiivne tegevus Balti küsimuste teadvustamisel rahvusvahelisel areenil - loodi BATUN
a. 20.juulil vandenõu loobus ta avalikest esinemistest. Atentaatide ebaõnnestumine pani teda taas uskuma, et ta on saatuse poolt valitud.Samuti andis vandenõu ilmsikstulek lõpuks ajendi puhastuse läbiviimiseks armees. Karistati viit tuhandet enamasti süütut meest ja naist, sest repressioonid laienesid ka nn. reeturite perekonnaliikmetele ning kestsid sõja lõpupäevadeni. Kokkuvõtteks võib öelda, et 1943.-1944.a vandenõulased ei olnud siiski veendunud reziimivastased, vaid nähes selle paratamatut kokkuvarisemist, püüdsid hävingule leida alternatiivi, mis oleks vastaspoolele vastuvõetav. Nad mõistsid, et Hitler kui kogu süsteemi sümbol tuleb hävitada. Paraku ei arvestanud nad seda, et lääneliitlastel puudus sõja lõpuaastatel kompromissivalmidus. Viimased keeldusid pidamast antihitleriku blokiga läbirääkimisi. Saksamaa täielik kapitulatsioon oli sõja ainuke võimalik lõpplahendus. Selliste jäikade seisukohtadega võtsid lääneliitlased
kaitsev riik. Sel põhjusel ka rassism tavaline osa fasismist. Samas ettevõtluses toetati väikeettevõtlust, kuigi ka majandust kontrolliti. Klassijooni peeti negatiivseks opositsioon marksismiga. n Peale 2. maailmasõda vaid mõni üksik aktiivne neo-fasistlik partei, N: MSI Itaalias. Rassism, täpsemalt immigratsioonivastasus on peamine tegur uute paremäärmuslike parteide tekkes ja kasvus, N: National Front Prantsusmaal, samas pole nad reziimivastased, st. nad tegutsevad demokraatlike raamide piires enamasti. n Siiski ka mõned reziimivastased liikumised, eriti Ladina-Ameerikas populistid. Siiski peronismil oli nii vasak-, kui paremtunnuseid, kui poudjaism Prantsusmaal esindas vaid väikeettevõtlust. n 70- ja 80-tel parteid, kes valitsuse ja maksude radikaalse vähendamise poolt. N: Progressipartei Taanis ja Libertaarne Partei USA-s (äärmusliberaalid). Sillutasid
· 1932-1933 valitses rahva seas kõige hullem näljahäda, kuna suur osa kergetööstusest oli suunatud Punaarmee ülalpidamiseks. Rahva nõudlus ei olnud oluline. · Kolhoosides käidi palgata tööl. · Kehtestati piirid, kui palju pidi oma toodangust andma riigile ja seda kõike hoolimata vaesusest. Sise- ja välisvaenlaste otsimine: · Majanduskriisi ajal oli vaja süüdlast, kes pidi vastutama majanduse sellise languse eest. · Kõik reziimivastased saadeti GULAG-i või lasti maha · Peamisteks kulakud, majanduslikult heal järjel talupojad, keda süüdistati majandusraskustes vaevleva talurahva õnnetuses, inimesed, kes olid ,,ohtlikud" Stalini võimule, vähemusrahvused(esmajoones lätlased ja poolakad, sest arvati, et need on natsid). Ka kõik teiste ideoloogiate esindajad. Paljud teadlased, kes olid liiga targad, sõjaväelased, kes ei saaks planeerida uut riigipööret
20.juulil vandenõu loobus ta avalikest esinemistest. Atentaatide ebaõnnestumine pani teda taas uskuma, et ta on saatuse poolt valitud. Samuti andis vandenõu ilmsikstulek lõpuks ajendi puhastuse läbiviimiseks armees. Karistati viit tuhandet enamasti süütut meest ja naist, sest repressioonid laienesid ka nn. reeturite perekonnaliikmetele ning kestsid sõja lõpupäevadeni. Kokkuvõtteks võib öelda, et 1943.-1944.a vandenõulased ei olnud siiski veendunud reziimivastased, vaid nähes selle paratamatut kokkuvarisemist, püüdsid hävingule leida alternatiivi, mis oleks vastaspoolele vastuvõetav. Nad mõistsid, et Hitler kui kogu süsteemi sümbol tuleb hävitada. Paraku ei arvestanud nad seda, et lääneliitlastel puudus sõja lõpuaastatel kompromissivalmidus. Viimased keeldusid pidamast antihitleriku blokiga läbirääkimisi. Saksamaa täielik kapitulatsioon oli sõja ainuke võimalik lõpplahendus. Selliste