· Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi. · Tõstis uuele tasemele reisikirja. · Arendas edasi romaanizanri. · Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi. · Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni. (Looming) · Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1. 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 2. 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 3. 19251971: psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab
H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus nind kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1901-1914 - otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 1914-1925 - kõrgperiood; novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus"). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 1925-1971 - psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimas" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismi
1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tušiga.Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: * 1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. realistlikud jutustused ja novellid ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste palad(poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" I–II (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). *1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism.
H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 19251971: psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini.
sajandi alguse kirjanduselus ja kirjanduslike rühmituste tegevuses. Eesti Vabariigi sünd ja iseseisvusaastad tõid Tuglases veelgi tugevamini esile kirjanduselu organisaatori: Eesti Kirjanikkude Liidu loomine ja Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine; mitme kirjandusajakirja "Ilo", "Odamees", "Tarapita", "Looming", "Eesti Entsüklopeedia" ja "Eesti biograafilise leksikoni" toimetamine. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega "Siil", "Hunt", "Hingemaa" ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega poeem "Meri" ja "Kätki laul". Sama tulemuslik on olnud Tuglase töö kirjaniku, kriitiku ja teadlasena. Ta arendas välja eripärase uusromantilise novelli, viis eesti kirjanduses uuele tasemele reisikirja "Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika" III, 19281930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939 ning tõi uut romaanizanri arengusse "Felix Ormusson", 1915; "Väike Illimar", 1937.
ametivend Georg Brandes. Tuglase loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Kirjandusse tuleb ta realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" III (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). 19141925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism.
monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 19251971: psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini.
H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1901--1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 1914--1925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 1925--1971: psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini.
annaabi.ee 
