kogumine, võimude informeerimine pagenud talupoegadest ja maaseaduse rikkumisest. Patori ülessanneteks oli ka välja selgitada, kellel on kohustus koolis käia (7-12a. kellel ei olnud võimalik kodus lugemist selgeks saada) ja esitas nimekirja teadmiseks ka mõisnikule, kes pidi koolist eemale jäänud laste vanemaid karistama. Pärast Vene võimu kehestamist jagunes mõisa maavaldus maksuvabaks mõisamaaks ja maksualuseks talumaaks (revisjoniadramaa). Revisjoniadramaa arvutati tööjõulise talupoegade arvu järgi, kus elas 15-60 aastast tööjõulist meeshinge ja mille reaalne suurus võis kõikuda 31,5 ja 62,4 ha põllumaa vahemikus ja andis puhastulu 60 tündrit rukist mille väärtuseks oli 60 taalrit. Kuni 1725a. arvestati adramaa normiks 12 meeshinge, hiljem 5 meeshinge. Vastavalt sellele määrati kindlaks vastavad rahalised ja naturaalkoormised mida mõisaomanik või kroonumõisa
Tänu eriti elavale viinakaubandusele raiuti maha siinsed põlismetsad. Viinaköögi praagaga nuumati härgi ja müüdi neid Peterburi turule. Sellega pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. Mõisamaa jagunes maksuvabaks mõisamaaks ja talumaaks, mille pealt mõisad maksid kroonile mitmeid makse. Maksustuse aluseks oli mõisa talumaade suurus adramaades. Reduktsiooniga kaasnenud maade mõõtmisel ja hindamisel võeti kasutusele revisjoniadramaa mõiste, mis oli varasest tinglikum. Liivimaal võeti revisjoniadramaa suuruse aluseks talupoega koormised, Eestimaal talupoegade arv. Kuna adramaade arv, eriti Põhjasõja järel, tihti muutus, hakati korraldama regulaarseid maarevisjone, kus küsitleti mõisnikke, talupoegi ja mõisateenijaid. Olukord, kus aadli sissetulekute kasvuga ei kasvanud riigi sissetulekud, tekitas valitsusringkondades rahulolematust ning oli tõukeks pearahamaksu kehtestamisele.
veereziimi, mulla lõimist, aluspõhja iseloomu · uus maa hindamine teostati Liivimaal 1901. 1910. a . 1911. a kaotas taaler maade maksustusühikuna kehtivuse, uueks maksustusühikuks sai puhaskasurubla · maahindamistööde peaeesmärgiks oli maa tulukuse kindlaksmääramine maksude ja maa hinna põhjendamiseks 11. Mõisted: a) Milline on olnud adramaa suurus erinevatel ajajärkudel? Liivimaa kubermangus kasutati 1688. aastal revisjoniadramaa mõõtühikuna põllumaa suurust, mis andis 60 speetsietaalrit puhastulu. Alates 1872. aastast mõeldi adramaa all sellist maakasutust, mille pealt tuli aastas maksta 300 rubla renti. Aastal 1901 asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurublaarvestusega. b) Mida tähendab pearahamaks ja kuna see Eestis kehtestati? Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud
Maakasutus- ja väärtusmõõdud Adramaa - maakasutus, maksustus ja pindalaühik. 12.-13. saj - talu, mille põlde hariti ühe adraga 16. saj-st taluadramaa = 24-36 riia vakamaad = 8-12 ha Lääne-Eestis suur adramaa = 75 või 90 vakamaad Poola e. Plettenbergi adramaa = 120 vakamaad, pm Lõuna-Eestis saksa adramaa = 60 vakamaad. 1 Riia vakamaa = 1/3 ha (1 vaka rukki külvamise pind) 17.-18. saj püüdis riigivõim kehtestada normeeritud adramaa - revisjoniadramaa, sõltus külvi hulgast ja jäi mõisakoormiste arvestamise aluseks. 17. saj adramaa = talu, millel oli maad ja tööjõudu 6 rakmepäeva tegemiseks nädalas 18. saj revisjoniadramaad Eesti ja Saaremaal tööjõu järgi 1712: 1 adramaa = 12 tööjõulist meest 1726: 1 adramaa = 4 tööjõulist meest 1732: 1 adramaa = 5 tööjõulist meest 19. saj Eestimaal: 1 adramaa = talu, mis tegi 12 rakmepäeva nädalas Liivimaal 1688: 1 revisjoniadramaa = maa, mis andis 60 taalrit puhastulu
· Talupoegade jagunemine mõisatüüpide vahel 18 saj lõpul Rüütlimõisad Eestimaal 94%, LM-l 70% Kroonumõisad E-maal 2%, LM-l 26,5% Linna- ja kirikumõisad E-maal 4%, LM-l 3,5% · Kroonumõisad renditi baltisaksa aadlile · Mõisade kuhjumine olulistele suguvõsadele: - EM-l 17,5% aadlikest kuulus 52,5% kubermangu mõisadest(ühe suguvõsa käes kuni 30 mõisa ) · Mõisamaa oli maksuvaba ja talurahvamaa(revisjoniadramaa) eest tuli mõisnikul kroonule maksta: I. Tollivilja-/majutusmaks kuni 1783 II. 1783- pearahamaks talumeeste arvu alusel - Mõisnik kattis need kulud talurahva teotöö ja teiste koormiste abil Mõisamajanduse mitmekesistumine: A. Jätkus traditsiooniline teraviljakasvatus(ruki, oder) ja kartul saabus sajandi keskpaiku:
annaabi.ee 
