Täiendava funktsioonina võib registril olla valik kahe sisendi komplekti vahel, millest kirjutatakse uus väärtus registrisse. Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Nihkeregisrtriks nim registrit, milles on võimalik kahendinformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Nihkeregister võimaldab kirjutada biti kohale biti väärtusw või biti kohale biti väärtuse. Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Nihet kasutatakse nt info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasutatakse kõiki trigeritüüpe. Nihkeregistril võib samuti olla asetussisend. Nullimise sisend saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R-sisendite kokkuühendamisega. Reversiivsed nihkeregistrid Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks.
Joonis 4.34. Muudetava polaarsusega kahekvadrandilise pingemuunduriga alalisvooluajam 134 Neljakvadrandiline pulsilaiusmuunduriga ajamis saab muuta nii voolusuunda kui ka reguleerida kahepolaarset väljundpinget. Sisuliselt kujutab neljakvadrandiline muundur endast kahe kahekvadrandilise alalispingemuunduri ühislülitust. Neljakvadrandilist muundurit (joonis 4.35) nimetatakse ka reversiivseks (pööratavaks) alalispingemuunduriks. Seda kasutatakse muudetava pöörlemissuunaga ehk reversiivsetes elektriajamites. Mootoritalitluses töötamisel on mootori elektromotoorjõud toiteallika pingest väiksem EL < Ud. Muunduri pinget ja mootori kiirust reguleeritakse pooljuhtlülititega PL1, PL2. Pooljuhtlülitid PL3, PL4 on pidevalt väljalülitatud. Sisselülitatud lülitite PL1, PL2 korral läbib mootorit kasvav positiivne vool
sünkroniseerimist. Peale kahendsõna(hulk bitte) võib olla registril ka muid operatsioone(algväärtuse asetud, mitme infoallika valik, nihe jne) , kuid sünkroniseerimine on alati oluline, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Nihkeregister on register, milles on võimalik kaheninformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Ehk liigutada bitte vasakule ja paremale. Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas nim. Reversiivseks nihkeregistriks. Nihet kasutatakse näiteks info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Matemaatikas tähendab nihe arvu jagamist ja korrutamist arvusüsteemi alusega. Ringnihe tähendab, et bitid ei lähe kaduma vaid ringi algusesse. Struktuurilt kujutab nihkeregister endast järjestikku ühendataud trigereid, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. Nihkeregistreid võid koostada kõigi trigeritüüpide baasil. Nihkeregistritel võib
salvestab ainult ühe biti informatsiooni. Register on defineeritud kui rühm ühise juhtimisega trigereid. Registris on oluline ühine sünkroniseerimine, millega määratakse trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Nihkeregister on register, milles on võimalik kahendinformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Nihkeregister võimaldab kirjutada q i biti kohale qi + 1 biti väärtuse (nihe paremale) jne. Nihkeregistrit, millega saab nihutada mõlemas suunas nimetatakse reversiivseks. Isegi kõrgkeeles programmeerimisel kasutatakse nihet, sest see on masinalähedane ehk kiire ja sellel on praktiline väljund ehk nihe paremale tähendab arvu jagamist arvusüsteemi alusega ja nihutamist vasakule korrutamist arvusüsteemi alusega. Ringnihke puhul liigub kadumaminev järk teisele poole. Struktuurilt on nihkreregister järjestikku ühendatud trigerid, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja
registrid, mis koosnevad tervest rühmast ühise juhtimisega trigeritest. Registrites on võimalik ka muid operatsioone teha (algväärtuse asetus, mitme infoallika valik, nihe jne). Oluline on sünkroniseerimine, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Võimalik on valida ka kahe sisendite komplekti vahel, valik tehakse juhtsisendiga. Nihkeregister – kahendinformatsiooni ühes või teises suunas nihutamine. Mõlemas suunas nihutatavat registrit nim reversiivseks. Nihe paremale – arvu jagamine arvusüsteemi alusega (kahendsüsteem – 2, kümnendsüsteem – 10 jne); nihe vasakule – arvu korrutamine arvusüsteemi alusega. Nihutamisel tuleb (vastavalt suunast) äärmisesse järku uus väärtus, kui ei ole tegemist ringnihkega, mille puhul läheb üks äärmine väärtus teisele äärele. Ehitus: järjestikku ühendatud trigerid, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. Võib koostada kõigi trigeritüüpide baasil
Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Registril võib olla asetuse (nullimise) sisend, millega saab kõgile järkudele anda korraga algväärtuse (näiteks kõik 0-d). · Nihkeregister võmaldab kirjutada qi biti kohale q i+1 biti väärtus (nihe paremale) või qi biti kohale q i-1 biti väärtus (nihe vasakule). Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas nimetatakse reversiivseks. Nihet kasutatakse näiteks info teisendamisel paralleelkujult järjestik kujule ja vastupidi. Matemaatika poolelt tähendab nihe paremale arvu jagamist arvusüsteemi alusega (kahensüsteemis kahega) ja nihe vasakule vastavalt korrutamist. Mõningates rakendustes kasutatakse ka ringnihet, kus äärmise biti väärtus ei lähe kaduma, vaid nihkub teisest otsast registrisse sisse. Järjestiknihe võib olla paremale või ka vasakule. Nihkeregistreid võb
Täiendavad funtsionina võib registril ollaka valik kahe sisendi komplekti vahel, millet kirjutatakse uus väärtus registrisse. Näiteks toimub valik juhtsisendi W abil. Register kahe sisendi vahel Nihkeregister Nihkeregister võmaldab kirjutada q i biti kohale q i+1biti väärtus (nihe paremale) või qi biti kohale q i-1biti väärtus (nihe vasakule). Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas nimetatakse reversiivseks. Nihet kasutatakse näiteks info teisendamisel paralleelkujult järjestik kujule ja vastupidi. Matemaatika poolelt tähendab nihe paremale arvu jagamist arvusüsteemi alusega (kahensüsteemis kahega) ja nihe vasakule vastavalt korrutamist. Mõningates rakendustes kasutatakse ka ringnihet, kus äärmise biti väärtus ei lähe kaduma, vaid nihkub teisest otsast registrisse sisse. Järjestiknihe võib olla paremale või ka vasakule. Näitena on nihe paremale.
objekt ei pea sugugi koos olema. Kujuneb kõnekeel ja võime mõelda ning lahendada probleeme sümbolite vahendusel. Iseloomulikud on raskused tajutavate objektide klassifitseerimises, osade ja tervikute eristamises ning sündmuste käigu mõttelises pööramises. Mõtlemine on egotsentriline, mis teeb raskeks teiste seisukohtade mõistmise. 3. Konkreetsete operatsioonide aste: 7-12a. paraneb loogiline mõtlemine, sest mõtlemine muutub reversiivseks ning kujuneb säilitamis-, klassifitseerimis-, järjestamis-, eitamis-, identifitseerimis- ja kompenseerimisvõime. Laps suudab loogiliselt lahendada konkreetseid probleeme, omaks võtta teiste arusaamu olukorrast ja arvestada teiste inimeste kasvatusega kõlblusprobleemide lahendamisel. Lapsed vabanevad enesekesksusest ja hakkavad nägema sündmuste põhjuseid väljaspool iseennast. Ei ole veel võimeline deduktiiv- hüpoteetiliseks (arutlusel põhinevaks) mõtlemiseks. 4
annaabi.ee 
