toimuda a) trumli kallutamisega – segisti trumli sisepinnale on kinnitatud vastava kujuga labad mis tõstavad segu üles, kus see raskusjõu toimel alla kukub, mille tagajärjeks on komponentide segunemine. Trumli kallutamine täite- ja tööasendisse ning tühjendamisasendisse toimub hüdro- või pneumosilindriga mida toidetakse vastavalt kas hüdropumbajaamast või kompressorjaamast ja trumli pööritamine toimub jõuallika ja reduktori kaudu b) trumli pöörlemissuuna muutmisega (reverseerimisega) – segisti trumli sisepinnale on kinnitatud kaks paralleelselt asetsevat spiraalset teraslinti, mis algavad trumli põhjast ning lõpevad täiteava serval. Trumli pöörlemisel ühes suunas juhivad spiraalid segu trumli põhja suunas, reverseerimise aga suunavad segu täiteava suunas, kust see väljumisel langev väljastamisrenni nind sealt vastuvõtuseadmesse. 5. Sundsegamisega segistite liigitus. 1. Tööseadmete elementide liikuvuse järgi a) seisva trumli ja
normaalseks tsükli pikkuseks võetakse 10 minutit. Tööperioodi ja pausi kestused on nii lühikesed, et mootor ei soojene töötamisel püsitemperatuurini ja ei jahtu vaheaegadel keskkonna temperatuurini. Vaheajalise talitluse eriliikideks on sagedaste käivitustega vaheajaline talitlus S4 ja sagedaste käivitustega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5. Koormusmuutlikul talitlusel S6 vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega või töötamisega mitmel kiirusel, kusjuures nii tööperioodid kui ka pausid on nii lühiajalised, et mootor ei saavuta püsitemperatuuri. (höövlid, veskid) Koormusmuutliku talitluse eriliikideks on suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 ja koormus- ning kiirusmuutlik talitlus S9. Mootori valimine Õigesti valitud mootor peab kestevtalitlusel töötama kui tahes kaua ülekuumenemata. Iga mootori valiku aluseks on koormusdiagramm.
jäigemate segude , millel ,,koonuse vajumine" on <3 cm valmistamiseks 265-Nimetage vabalangemisega segistite tüübid trumli kuju järgi. a) pirnikujuline (vt TV lk37 joon 4.1,4.2 ja 4.3), b) tüvikoonuseline (vt TV lk37 joon 3.1), c) kaksikkoonuseline. 266-Kuidas võib toimuda vabalangemisega segisti tühjendamine valmissegust? a) trumli kallutamisega (vt TV lk37 joon 3.1) b) trumli pöörlemissuuna muutmisega (reverseerimisega) (vt TV lk38 joon 4.1...4.4). 267-Nimetage autobetoonisegisti trumli võimalikud pöörlemissagedused? Iseliikuvate ja autobetoonisegistite trumlil on vähemalt kaks pöörlemissagedust aktiveerimissagedus ca 1...2 p/min segamis- e töösagedus kuid võib olla ka kolmas tühjendamissagedus, mis võib olla suurem kui töösagedus 268-Kuidas liigitatakse sundsegamisega segistid trumli telje asetuse järgi?
Signalistasiooni seadmed annavad valgus- või helisignaali. 25, 40, 60%. Energiakaod käivitamisel ja pidurdamisel sõltuvad inertsitegurist. Koormuslikul talitlusel S6 Kaugjuhtimisel kasutatakse täiendavat mingit lisasidekanalit. Kaitse hoiab ära rikked või tekkinud rikete vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega või töötamisega mitmel süvenemise nii ajamis kui ka töömasinas. Blokeeringut kasutatakse vajalike olekute tagamiseks ja kiirusel, kusjuures nii tööperioodid kui ka pausid on nii lühiajalised, et mootor ei saavuta püsitemperatuuri.
vaheaegadel keskkonna temperatuurini. sagedaste käivitustega vaheajaline salitlus S4 sagedaste käivitustega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5. Nendes talitlustes on mootorid soojuslikult koormatud enam kui vaheajalises talitluses. Standardseks tsükli kestuseks on samuti võetud kümme minutit. Lülituste arv tunnis on 30, 60, 120 ja 240 ning töötamiskestus =15, 25, 40, 60%. Koormusmuutlikul talitlusel S6 vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega või töötamisega mitmel kiirusel, kusjuures nii tööperioodid kui ka pausid on nii lühiajalised, et mootor ei saavuta püsitemperatuuri. suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 ja koormus- ning kiirusmuutlik talitlus S9. Koormusmuutlikku talitlust iseloomustatakse reeversite arvuga tunnis (standardsed väärtused on 30, 60, 120 ja 240) ning inertsiteguriga FJ (standardsed väärtused on 1,2; 1,6; 2,5; ja 4,0). Kiirusmuutlikku talitlust iseloomustab ühelt kiiruselt teisele ülemineku vaheldumine
annaabi.ee 
