sageli suunatud seisusliku korra ja ajalooliste privileegide konserveerimisele. Alates privileegide kärpimisest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt. Eriti alates aastast 1916 taotlesid nende organisatsioonid Eduard von Dellingshauseni, Heinrich von Stryki, Adolf Pilar von Pilchau jt. juhtimisel poliitilist liitumist Saksamaaga (Balti Hertsogiriik). Kui see nurjus, hakati propageerima revansismi, Läti baltisakslaste seas levisid natsionaalsotsialistlikud meeleolud, mis Eesti baltisakslaskonnast suurt kandepinda ei saavutanud. 1930. aastate lõpul suunas Volksnationale Vereinigung, mis oli tegelikult NSDAP poollegaalne Eesti osakond, enam kui 150 baltisakslaste organisatsiooni tegevust. 1939 - 1940 lahkus valdav osa baltisakslastest Adolf Hitleri kutsel Baltikumist (nn Umsiedlung). Natsid kasutasid neid kolonisaatoritena Poola territooriumil, kus nad asustati
perioodi. Aprillis 1968. aastal Tsehhoslovakkias kuulutas uus juhtkond Dubcekiga eesotsas välja ulatuslike reformide kava, mis nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuritühistamist. See muidugi NL'le ei meeldinud. Kristlikud demokraadid Saksamaal. SVL valitsust juhtisid 1949- 69 aasta kristlikud demokraadid, kes tegid kõik, et mitte lubada revansismi taassündi. Esimene valitsusjuht oli kogenud poliitik, 75. aastane Konrad Adenauer. Isikukultus teguviis, mis massipropaganda abil suurendab märgatavalt liidri staatust. NSV Liidus arendas isikukultust Josif Stalin 1930ndail. Gulag nn Glavnoje Upravlenije Lagerei sunnitöölaagrite peavalitsus NL's. Koosndulaagrite süsteem. Majanduslik integratsioon majanduslikult samasse sotsaaimajanduslikku süsteemi
iseseisvumine, 1960. astatel oli majanduse kasv isegi suurem kui Saksamaal, tuumariik, lahkumine NATOst 1966 (ajada sõltumatut välispoliitikat), 1969 tagasi NATOsse, presidendil suur võim (riigepea, valitsusjuht, sõjavägede ülemjuhataja); Saksamaa SLV juhtis Adenauer, kelle ajal jätkus majandusime ja kiire areng, leiti õige suhtumine minevikku, sõjaliste kulutuste puudumine, majanduslikku edu imeteleti kogu maailmas, ei kaldutud enam revansismi, lepitus Prantsusmaaga (majanduslik põimimine EL), NATO liige, sõjavägi 1960. aastail, sotsiaalne turumajandus (riik sekkub turumajandusse, rakendab sotsiaalprogramme), 1969 liidukantsleriks Willy Brandt (muutis SLV poliitikat, sõlmides idalepingud NSV Liiduga ja Poolaga ning suhete alustamine SDVga), SDV võimul Walter Ulbricht, näiliselt mitmeparteisõsteem, püüdlik allumine Moskvale, maha jäämine SLV,
3.3. SLV välispoliitika: · SLV rahvusvaheline seisund: Kuni 1951.a. kehtis liitlaste (Inglismaa, Prantsusmaa ja USA) okupatsioon. 1955.a. võeti SLV NATO-sse ja ta sai õiguse luua sõjavägi; sellega oli tunnustatud ka SLV suveräänsust (NATO liikmeks võtmise põhjuseks oli kartus kommunismi leviku ees). 1957.a. oli SLV Euroopa Ühenduse asutajaliige ja oli seal koos Prantsusmaaga liidripositsioonil. Esialgu ei kuulunud ÜRO-sse, sest rahuleping sõlmimata. · Revansismi vältimine Saksamaal: Selleks, et vältida Natsi-Saksamaa taolise süsteemi taastekkimist ning revansismiideid maha suruda, on SLV-s: · Saksa rahva süüdi tunnistatud sõjakuritegudes. Selle pärast lasub sakslastel kollektiivne vastutus natsikuritegude eest. · range tsensuur (keelatud on kasutada sõnu Reich, Großdeutschland e. Suur- Saksamaa jm. natsistlikku terminoloogiat).
Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L- Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga
Tekkis liikumine ,,Õpetaja kooli, pastor kirikusse". Haridus peaks olema ilmalik, mitte kiriklik. 1905 sai hariduse kontrollijaks riik ehk ilmalik võim. Pärast 1905 aastat õppinud noored olid erinevad enne 1905 õppinud noortest, sest õppimine oli erinev. Välis-ja sisepoliitika suurim eesmärk oli revansism. Revans Saksamaa vastu, sest Prantsusmaa kaotas Preisi-Prantsuse sõja. Nad olid kaotanud Elsass-Lotringi, 5 miljardit franki, ei suutnud ära hoida ühtse Saksa riigi tekkimist. Revansismi võib pidada üheks 1 maailmasõja põhjuseks. USA 20, sajandi alguses ei etendanud USA veel väga suurt rolli. Oli vabariik, aga erinevalt Prantsusmaast oli see presidentaalne. 1900 oli 135,6 miljonit inimest, 1914 oli 175 miljonit inimest. Rahvaarvkasvas eelkõige sisserändega - itaallased Itaalia lõunaosast ja juudid Venemaa lääneosast. Kaheparteisüsteem: vabariiklased ja demokraadid. Majandusliku poole pealt oli USA tõusnud juhtivaks tööstusmaaks. Teine oli Saksamaa. USA
annaabi.ee 
