· Sufrazetid: naised kes nõudsid valimis õigust. Prantsusmaa · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Mitmeparteilisus · Põllumajandusmaa · Skandaalid: Dreyfusi protsess kahtlustati riigireetmises saksamaale (süütu) · Georges Clemenceau: tuntuim poliitik · Kiriku ja riigi eraldamine Clemenceau peamine liikumine, kirik ja koolid pidid olema erladatud, levisid haigused kuna koolides tüdrukud ei pesnud ennast usulistel põhimõttetel. · Revansism: makta saksamaale kätte( koolides õhutati viha saksamaa vastu) Saksamaa · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Keiser Wilhelm II · Euroopa mandriosa arenenum tööstusmaa · Maailmapoliitika: Saksamaa pidi saama suureks maailma riigiks · Laevastiku arendamine (mõõduti suurbritannia laevastiku suurusest) · soov jagada asumaad maailmas ümber USA · riigikord: presidentaalne vabariik · vabariiklik ja Demokraatlik Partei
sammuti riikides, kus hetkel toimuvad revolutsioonid. Lähiajaloost on mitmeid häid ja kuulsaid näiteid inimestest, kes on riigis endale haaranud ülemvõimu. Suure rahvatoetuse musternäide on Adolf Hitler, kes kasutas ideaalilähedaselt ära riigis valitsevat olukorda oma populaarsuse tõstmiseks. Tolle hetke Saksamaa vaevles tohutu inflatsiooni ja töötuse käes (osalised ,,Araabia kevade" toimumise põhjused) ning riigis tõstis pead revansism. Kasutades ära meeleheitel inimeste vastuvõtlikust ja janu muutuse järgi, jõudis Hitler võimu juurde. Tihti jõutakse riigipöördeni kindlate uskumuste eest seistes ja oma eesmärgi saavutamiseks nähakse vajadust kukutada hetkel valitsev riigivõim, mis tihti oli sarnane oma kontsentreeritud võimu poolest. Selle ideaalseteks näideteks kõige kuulsamad kommunistlikud riigipöörded, mille käigus said võimule Vladimir Lenin ja Fidel Castro.
Kongregatsioonid olid kiriklikud organisatsioonid. Prantsusmaal oli hariduse andmine kiriklike organisatsioonide käes. Tekkis liikumine ,,Õpetaja kooli, pastor kirikusse". Haridus peaks olema ilmalik, mitte kiriklik. 1905 sai hariduse kontrollijaks riik ehk ilmalik võim. Pärast 1905 aastat õppinud noored olid erinevad enne 1905 õppinud noortest, sest õppimine oli erinev. Välis-ja sisepoliitika suurim eesmärk oli revansism. Revans Saksamaa vastu, sest Prantsusmaa kaotas Preisi-Prantsuse sõja. Nad olid kaotanud Elsass-Lotringi, 5 miljardit franki, ei suutnud ära hoida ühtse Saksa riigi tekkimist. Revansismi võib pidada üheks 1 maailmasõja põhjuseks. USA 20, sajandi alguses ei etendanud USA veel väga suurt rolli. Oli vabariik, aga erinevalt Prantsusmaast oli see presidentaalne. 1900 oli 135,6 miljonit inimest, 1914 oli 175 miljonit inimest
Pärast I MS olid kaotajad ja võtjad. Võtjad ENTENTI blokist. Vene impeerium lagunes. Kaotajatega käituti nende enda meelest väga jõhkralt. Kaotajad riigid jaotati umbes tükkideks. Eriti hullusti läks ungariga, kes kaotas 2/3ndikku. Jagati naaberriikidele. Saksamaal ja Austriast võeti ka tükke. Türgit taheldi tükeldada, aga hakkasid vastu. Lisaks territooriumitele sunniti riikidele majandus ja sõjanduslikus mõttes. Nende eneseväärikust alandati. Probleem oli revansism. Tingis Hitleri võimule tuleku, agressiivsuse ja tingis II Msi. Peale II ms oli uus küsimus, et mida teha kaotajatega, eriti Saksamaa. Ta 1 tükeldati neljaks okupatsiooni tsooniks. Berliin ja Austria olid ka neljaks jaotatud. Saksamaa küsimus oli päris keeruline. Kõigepealt rindejoon teisenes väga kiiresti idabloki ja läänebloki vahel. Külmsõda Venemaa ja USA. NL ekspansionism.
sissepääsukeeluga. Probleemid: Suutmatus kohaneda keskkonnaga. Harry on kinni ,,kahe maailma vahel", ta ei suuda kohaneda suurte XX sajandi alguse muutustega ning tunneb seetõttu poolehoidu pigem igavikuliste suurkujude, nagu Goethe, Mozart ja Schubert, suhtes. Sõda. Harry on patsifist ning näeb sõda vaid inimeste ühishauana. Tema arvates peaks võitlus surma vastu olema püha. Tolleaegses inflatsioonist räsitud Saksamaal valitses aga tugev revansism I MS võitjariikide suhtes ning Harry ääl jäi vaid ,,hüüdja hääleks kõrbes". Armastus ja seksuaalsus. Teoses on väga palju käsitletud armukeste ning armastuse temaatikat. Samuti on tugevalt sees Freudi seksuaalsus ja omasooiharus, piiride tunnetamine ja katsetamine. Surmatung vs elutung. Siin on näha jälle mõjutusi Freudilt. Stepihunt ei soovi elada ning mõtleb tõenäoliselt enesetapule rohkem kui ühelegi teisele soovile. Samas ei suuda ta ka enda elu lõplikult katkestada
annaabi.ee 
