Enamik külapillimehi olid tuttavad pillivalmistamise kunstiga. Püsiekspositsioonis võib näha klavereid ja klavessiini, koduoreleid, keelpille, puhkpille, mehaanilisi muusikainstrumente ja rahvapille. Samuti on võimalik kuulata klahvpillide ja rahvapillide helinäiteid. Klaverid Kuna Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikainstrumentide kogusse lisandub alaliselt uusi pille, on ka muuseumi püsiekspositsioon pidevas arengus. 1779.a. ilmus nädalalehes ,,Revalische Wöchentliche Nachrichten" teade, et Breemenist saabus Tallinna pillimeister Johann Friedrich Gräbner, kes valmistab klavikorde, klavessiine, haamerklavereid, püstklavereid, positiive, harfe ja lautosid. Alates sellest ajast tänaseni on Eestis tegutsenud ligi 40 väiksemat ja suuremat klaveritöökoda ning vabrikut. Tuntuks on saanud klaveriehitajad Erich, Lorenz, Falck, Hasse, Meyer, Mirsalis, Wiesner, Sopha, Goldorff, Rathke,
Kui klahvile vajutada, siis tõuseb summuti üles ja vabastab keel. Kui aga tõsta sõrm klahvilt, siis klahv tõuseb ja summuti vajub keelele tagasi, summutades selle helina. Seega sooritab klaverimehhanism klahvile vajutamisel kaks asja. Summuti vabastab keele ja haamrike lööb vastu keelt. Klaveriklahve on 88, klaveri heliulatus on üle 7 oktavi. Klaveriteoseid on kirjutanud kõik tähtsamaid heliloojad, sealhulgas Mozart, Beethoven ja Chopin. 1799.a. ilmus nädalalehes ,,Revalische Wöchentliche Nachrichten" teade, et Breemenist saabus Tallinna pillimeister Johann Friedrich Gräbner, kes valmistab klavikorde, klavessiine, haamerklavereid, püstklavereid, positiive, harfe ja lautosid. Alates sellest ajast tänaseni on Eestis tegutsenud ligi 40 väiksemat ja suuremat klaveritöökoda ning vabrikut. Tuntuks on saanud klaveriehitajad Erich, Lorenz, Falck, Hasse, Meyer, Mirsalis, Wiesner, Sopha, Goldorff, Rathke,
· 1869 9.Jüri Soo korraldas Laiuse Mõra mõisas · 1879 kihelkonna kooli õpilaste võimlemispeo: · 1862 25.1820.aastal Tallinnas asutatud esimene · 1870 teadaolev sportlik ühendus oli: · 1876 · Tallinna vabatahtlik atleetide klubi · Revalische turnvereien 10.Võimlemis õpetaja Juhan Kurriku · Uljaste purjetajate ordu ,,Turnimise raamat" ilmus: · 1869 26.Paul Buro brozüür ,,võimlemine seoses · 1879 sõjaväe teenistuskohustusega" ilmus: · 1889 · 1865 · 1870 11.Peterburi jõukarastuse selts Kalev · 1874 asutati:
Ajalehe abil saab uurija suhteliselt hõlpsalt sisse elada ajastu probleemidesse. Ajaloo allikana on perioodiline trükisõna eriti oluline olnud viimased 200 aastat. Johann Gutenberg leiutas trükikunsti 15.sajandi keskpaiku ja esimesed perioodilised väljaanded ilmusid Euroopas 16.sajandil. Esimesed ajalehed Liivi-ja Eestimaa kubermangus hakkasid ilmuma 17.sajandi lõpul. Eestis olid need rootsiaegsed baltisaksa Ordinari Freytags (Donnerstag) Post Zeitung (1675) ja Revalische Post Zeitung (1689-1710). Esimene eestikeelne ajakiri Lühhike öppetus... ilmus Põltsamaal 1766-1767, esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht nägi ilmavalgust 1806.aastal. 19saj ilmusid Perno Postimees (Jansen), Sakala (Jakobson), esimene päevaleht Postimees (1891 Tõnisson toimetaja). 1901 K. Pätsi Teataja, mille revolutsioon ära keelas ja hiljem ilmus Peterburis Tallinn nime all. 1920-1940 ilmusid maakondlikud ajalehed: Postimees, Vaba Maa, Rahva sõna
1955). 1955.a. alates toimus kehakultuurikaadri ettevalmistus Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Sport Eestis: 19. saj lõppu võib pidada Eesti spordi sünniajaks. 1908.a. korraldati Eestis esimesed võimlemisõpetajate kursused. Eesti vanimad sportlikud ühendused ja spordiseltsid: 1820.a asutati Tallinnas Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu". 1863 Tartu Võimlemisühing "Revalische Turnverein" 1864 "Dorpater Turnverein" 1875 Tartu Sõudeklubi "Dorpater Ruderclub" 1877 spordiselts "Lootus" -> laulu-ja mänguselts Estonia 1888 raskejõustikuring, millest sai Tallinna vabatahtlik Atleetide Klubi 1896 esimene ametlik eesti spordiselts. Saadijärve Jalgratta Sõitjate Selts 1900 St. Peterburi Eesti Jõukarastuse Selts "Kalev" 1901 Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev" vanimad spordialad o Eesti Vabariigi spordielu enne II maailmasõda:
Baltimaades valitsenud jäika seisuslikku valitsemiskorda ja selle püsimist aadli käes. Tekib rida reformiprojekte. Hakatakse rääkima kõikseisuslike institutsioonide loomisest. Kuni, selleni, et Balti provintsidel ühine omavalituse korraldus, kus oleksid kõik seisused esindatud. Ühise maapäeva projekt. Liberaalide ründed kõikide eluvaldkondade vastu, et need ajast maas. Tallinnas esimene päevaleht ,,Revalische Zeitung". N. F. Russow ja Greifenhagen jne annavad välja. Ägedas laadis arutelu oluliste küsimuste üle. Äge poleemika ,,Eestlane ja tema isand" ümber, mille autor Tallinna radikaalsete haritlaste ringist, arvatakse, et Vassili Plagorussitski. Brosüüri eesmärk, et autor pole ei sakslane ega eestlane, ei aadel ega talupoeg, imestab, kuidas käputäis aadlikke valitseb rahva üle, keda põlastatakse. Väga kriitiline seisukohavõtt lähema mineviku küsimustes.
annaabi.ee 
