kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on samuti kahjustatud ja ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded Sagedased on ka liigesekaplsi rebendid Diagnoosimine Vereanalüüsid: Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle iseloomu. Reumatoidfaktor (RF) on antikeha (immuunsüsteemi poolt toodetud valgumolekul), mis reumatoidartriidi puhul esineb 75 - 80%-l haigetest. Röntgen: Tavaliselt tehakse RA puhul röntgenipilt labakätest ja jalgadest, kuid iseloomulikud liigesemuutused ilmnevad kuni poole aasta jooksul peale liigesepõletiku teket. Reumatoidartriidi ja juveniilse reumatoidartriidi 14 esmajuhud 20052010
ning töövõime. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate viiruste, bakterite ja teiste äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem. Olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, nimetatakse autoimmuunhaiguseks. 2.1. Diagnoosimine Reumatoidartriiti saab diagnoosida kahel viisil : 1. Röntgenuuring - püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu. 2. Vereanalüüs - määratakse põletikunäitajad ning reumatoidfaktor, mida aga paljudel haigetel pole. 3. REUMATOIDARTRIIDI SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Tavaliselt algab reumatoidartriidi põletik mitmes liigeses korraga. Iseloomulik on ka see, et reumatoidartriit haarab liigesed mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ja turse. Käepigistus on valulik ja sõrmede rusikasse surumine on raske või isegi võimatu. Käed on nõrgad. Päkaalune on hommikul peale astudes valulik ning king ei mahu jalga
valulikud liigesed ning iseloomulik on ka kuumus, punetus ja häiritud funktsioon. Üldsümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks reumatoidartriidi kaebusteks. Vereanalüüsid Põletikunäitajad: Erütrotsüütide settereaktsioon (ESR), C- reaktiivne valk (CRV) jt. Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle iseloomu. Reumatoidfaktor (RF) on antikeha (immuunsüsteemi poolt toodetud valgumolekul), mis reumatoidartriidi puhul esineb 75 - 80%-l haigetest. Röntgen Tavaliselt tehakse RA puhul röntgenipilt labakätest ja -jalgadest. RAle iseloomulikud liigesemuutused ilmnevad kuni poole aasta jooksul peale liigesepõletiku teket. 8 4. HAIGUSE KULG RA on krooniline, pikaajaline haigus. Kulg on tavaliselt perioodiline (ägenemised
leita. Uuringud Kõik urtikaariaga haiged ei vaja uuringuid. Milliseid uuringuid täpselt määrata, otsustab arst sõltuvalt haige kaebustest ja urtikaaria vormist. Uuringud on näidustatud kroonilise urtikaaria haigetel, kui haigus on kestnud >6 nädala ja põhjustavat tegurit ei tea. Võimalikud uuringud on vere üldanalüüs, leukogramm, settereaktsioon, uriin, väljaheiteanalüüs sooleparasiitidele, maksa, neerude funktsiooni biokeemilised näitajad, reumatoidfaktor, viiruste uuringud (k.a.hepatiidimarkerid), kurgulima mikrobioloogiline uuring, immunoloogilised testid (ANA), allergiatestid (üldIgE, spetsiifiline IgE, torketestid, komplementsüsteemi määramine, toidupäevik). Rutiinne allergeenide testimine ei ole näidustatud. Nahatestid võivad aidata 5 kontakturtikaaria puhul. Torketestid võivad aidata ka toiduallergia puhul, kuid KIU korral on
Üldbilirubiin Bil 90 EEK Konjugeeritud bilirubiin Bil-conj 90 EEK Kusihape UA 90 EEK Uurea Urea 90 EEK Kreatiniin Crea 90 EEK C-reaktiivne valk CRP 90 EEK Reumatoidfaktor RF 90 EEK Anti-streptolüsiin O ASO 90 EEK Aspartaadi aminotransferaas AST (GOT) 90 EEK Alaniini aminotransferaas ALT (GPT) 90 EEK Amülaas Amyl 90 EEK Protrombiin 90 EEK
kõrvalmõjusid. · Ravile allumatuse korral võib artriit põhjustada liigeste väärasendeid, nende puhul tulevad kõne alla kas operatsioonid ja/või tugivahendid. LASTE LIIGESEPÕLETIKU LIIGITUS Üldnähtudega liigesepõletik palavik, nahalööve Oligoartriit haigestunud liigeseid 14 Seronegatiivne polüartriit veres ei esine reumatoidfaktorit; haigestunud liigeseid vähemalt 5 Täiskavanutüüpi reumatoidartriit õige nimega seropositiivne polüartriit veres esineb reumatoidfaktor; haigestunud liigeseid vähemalt 5 Psoriaatiline artriit nahapsoriaas ja liigesepõletik kui nahapsoriaasi ei ole, siis küüntemuutused, viinersõrm või lähisugulastel psoriaas Lülisambapõletik teise nimetusega entesiitidega artriit, spondüliit liigesepõletik ja entesiit ehk kõõluste ja liigesesidemete kinnituskohtade põletik. Kui esineb vaid viimane, peab olema ka vähemalt kaks järgnevatest tunnustest: sakroiliidi
ELISA: antigeenidena kasutatakse nt ssDNA-d - SEL puhul on spetsiifilisus >90%, reumatoidartriidi puhul 40%; kardiolipiini – SEL puhul spets. 40% Skriining poolkvantitatiivse latekstestiga - määratakse reumatoidfaktorit (fS-RF) – see on oma olemuselt heterogeenne autoantikehade grupp, mis tekib IgG-molekuli Fc-fragmendi vastu. Need autoantikehad võivad kuuluda nii IgG, IgM, kui ka IgA klassi, kuid peamine immuunglobuliinide klass, millest moodustub veres tsirkuleeriv reumatoidfaktor, on IgM klass. Reumatoidfaktor toodetakse aktiveeritud B-lümfotsüütide poolt, mis on infiltreerinud haige liigese. Moodustuvad immuunkompleksid, mis aktiveerivad komplemendi ja põhjustavad koekahjustust. Uurimiseks kasutatakse seerumit. Latekstest muutub positiivseks kontsentratsioonil üle 20 IU/mL. Positiivse tulemuse korral teostatakse kvantitatiivne immuunturbidimeetriline määramine. Normaalselt RF seerumis ei leidu