Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi kohalikku, fantastikat ja midagi sündsusetut, balletinumbreid, publik armastas päästmisoopereid.
Kuid lõpuks saavutab armastus siiski võidu... · Tempus est iocondum "Tempus est iocondum, o virgines, modo congaudete, vos iuvenes" "On aeg rõõmustada, noored neitsid". Kutsutakse üles minetama neitsilikkuse ja kogenematuse. Refräänis laulavad alguses väikesed Cupidod, kuid tasapisi lisandub lauljaid, kuni laulavad kõik armastuse ja tunnete ilust. · Dulcissime Kaunis sopran-retsitatiivis allub noor tütarlaps oma armastatu embusele Blanzifor et Helena (Blanzifor ja Helena) · Ave formosissima "Ave formosissima gemma pretiosa" "Tervitus kauneimale juveelidest". Arvatakse, et tegemist on Neitsi Maarja hümni algussõnadega. Sellel perioodil oli tavaline, et ilmalikes lauludes korrati vaimulike laulude ja palvete sõnu. Siin kiidab koor armastust üldiselt, viidates
1581.a. kirjutas VincencoGalilei(astronoomia isa)trakaadi varasema polüfoonilise muusika vastu. Giulio Caccini teostekogu 1601.a. kannab nime "Uus muusika" selle eesõnas nõutaksa ,et muusika oleks allutatud sõnale. 1594.a. esimene ooper Dafne eraetendusena Corsi palees ,muusika autor Jacopo Peri. Kaks järgmist ooperit olid Perilt ja Caccinilt samale tekstile Euridice. Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias.Tema esimene ooper Orfeo 1607 Mantovas. Teosed: 10 madrigaliraamatut, ballette, vaimukikud ja ilmalikud vokaalteosed, aariad, iseseisvad orkestrivahemängud, instrumentatsioonid erinevatele tseenidele. Stiili üldine iseloomustus
Retsitatiivid on ilma riimita värsid, aariad on riimis värssidega. Aariate tekst napp, palju tekstikordust. (Varasemas ooperis, kus retsitatiiv ja aaria ei olnud eraldunud, oli läbivalt rohkesti kõrgpoeetilist teksti.) Retsitatiivid jagunevad secco-retsitatiiv (continuo-saatega) ja accompagnato-retsitatiiv (orkestrisaatega); eelistatakse secco't. Kuulsaima libretisti Metastasio arvates takistab accompagnato tekstist arusaamist: "Keelpillide kõla ei tohi minna retsitatiivis liiga familiaarseks!" Siiski accompagnato'de osakaal kasvas (näit. Händeli oopereis). Endiselt uhked lavakujundused, fantaasiarikas lavatehnika, peategelastel moodsad kostüümid. Tüüpdekoratsioonid nagu varemgi: tänav, väljak, sadam, pilved (koos neil hõljuvate lauljatega), aed, õu, saal, tuba (Veneetsias: tuba peegliga), teater teatris jne. Itaalia ooperi keskused väljaspool Itaaliat olid Viin, Dresden (Hasse), London (Händel). I periood opera seria arengus 1690-1720
Palestiinasse rändamist. Pidulik õhtusöök – seider (kord) – kujutab endast traditsiooniliste palvuste ja lugulaulu kogumikku, millesse on põimitud teatud rituaalid – matsa murdmine, õhtu jooksul nelja pokaali veini maitsmine, poisikese neli küsimust jne. 43 […] Pereisa luges pühast raamatust katkendi poollauldes, retsitatiivis, ja lauas istuvad mehed kordasid kuuldut üminal. Rituaalne lugulaul kestis ligi kaks tundi ja sel ajal ei tohtinud rääkida ega süüa. Alles seejärel algas pidulik õhtusöök: kanapuljong matsaklimpide – kneidlahhitega, täidetud haug, kalkun ja kompott kuivatatud puuviljast. […] Ka minu isal oli seideri ajal kõvakübar („oktoober“) peas ja ta ümises keskendunult seda vana lugulaulu, mis rääkis juudi rahva pääsemisest Egiptuse orjapõlvest
annaabi.ee 
