Transformatsioon - Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. Lämmastikühendite bioloogiline tsükkel Ammonifikatsioon - valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs. Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH3) teke. Sellest tulenevalt nimetataksegi protsessi ammonifikatsiooniks. Enamus aeroobsetest valgulagundajatest on sporogeenid. Nendest tähtsamad on Bacillus cereus, B. mycoides, B. mesentericus
F-plasmiid, mis võimaldab sünteesida konjugatsiooni e. Sekspili Retsipient on samasse liiki või perekonda kuuluv rakk, millel puudub F- plasmiid Doonor kannab F-plasmiidi üle retsipiendile läbi pili Konjugatsioonil osa kromosoomist ja osa F-plasmiidist kantakse üle retsipiendile Transformatsioon Organismi geneetiline muutumine võõr-DNA rakku sisenemise tagajärjel. Nt. Lüüsunud raku kromosoomi fragmendid võetakse retsipientraku poolt vastu, kus see siis liidetakse viimase geneetilisse materjali Doonor – ja retsipientrakud ei pea olema seotud Annab hea võimaluse DNAga manipuleerimiseks ja valkude ekspressiooniks Transduktsioon Bakteriodaagide vahendusel geneetilise informatsiooni kandumine ühelt bakterirakult teisele Kaks tüüpi: Üldine transduktsioon – doonirrakust retsipient võidakse üle kanda suvaline bakterigeen
lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. 25. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundamisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses Nitrifikatsioon - protsess, mille käigus mullas moodustunud ammoniaak oksüdeeritakse nitrititeks ja nitraatideks. Osad mikroobid saavad rakuainete sünteesiks energiat NH3 oksüdatsioonil nitrititeks, teised jällegi nitritite oksüdatsioonil nitraatideks. Esimeses etapis osalevad nitrosobakterid: Nitrosomonas spp
Transformatsioon − Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. 23. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundamisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses. Ammonifikatsioon − valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs. Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH3) koguse eraldumine. Sellest tulenevalt nimetatakse protsessi ammonifikatsiooniks. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel
Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. 25. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundamisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses Mikroobid osalevas lämmastiku ringes lämmastikuühendite muundajatena. Ammonifikatsioon - valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs.Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH ) teke. Sellest tulenevalenevalt nimetataksegi protsessi
haaratakse kaasa genoomi integreerunud profaagi poolt kõrval oleva bakteriaalse DNA osakesi. Kuna selline mõõdukas e. tempereeritud faag saab integreeruda vaid bakteri genoomi kindlatesse punktidesse siis kantakse üle ka ainult nende punktidega külgnevaid genoomi lõike. Abortiivne transduktsioon s.o doonorbakteri kromosoomi teatud ühe fragmendi ülekanne, mida teostab faag. Harilikult see fragment ei kuulu retsipientbakteri raku kromosoomi vaid tsirkuleerib tsütoplasmas. Retsipientraku pooldumisel antakse see fragment üle ühele kahest tütarrakust ja rakkudes jääb retsipiendi kromosoom muutumatuks. Transdukteerivate faagide abil antakse ühelt rakult teisele terve rida omadusi, selliseid nagu toksiini moodustamise võimet, võime moodustada spoore, vibureid, täiendavate ensüümide produtseerimist, ravimite resistentsust jne. Transformatsioon Transformatsioon on bakteritest vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku
konjugatsioonipoor, mis on vajalik DNA ülekandumiseks. Escherichia coli F- plasmiidi puhul väidetakse konjugatsioonipoori olemasolu kõige sagedamini. Teise hüpoteesi järgi konjugatsioonipoori ei teki ning ssDNA ning relaksaas kandub retsipientrakku läbi sugupiili. Sellel seisukohal on Agrobacterium tumefaciens'i Ti- plasmiidi uurijad. Rakk-rakk kontakti loomiseks peab sugupiili kinnituma retsipientrakule. F- plasmiidi puhul arvatakse, et F-piili adhesiin TraN tunneb retsipientraku pinnal ära OmpA valgu või mõned spetsiifilised lipopolüsahhariidid, kuid kindlat markerit, mis oleks kontakti loomiseks hädavajalik, pole siiani leitud. Kontakti loomiseks kulub 5 minutit. Kahe doonori vahel konjugatsiooni vältimiseks on rakkude F-plasmiidi puhul olemas kaks MPF vältimise süsteemi. Esimene on välismembraanil kontakti välistamine, mida tagab TraT valk. TraT on 244/233 amh pikkune 5 oligomeerina esinev välismembraani valk. Arvatakse, et TraT takistab piili