Kas meie vahetame infot PRAEGU SIIN?! TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Info vahetamiseks ehk Kes on kes? andmete edastamiseks on meil vaja kahte Kommunikaator ehk osapoolt! andme edastaja. Kommunikaatorit ja Retsipient ehk retsipienti! andmete vastuvõtja. TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Kas on võimalik, et kommunikaatorist saab retsipient ja retsipiendist kommunikaator? On! Seda näitab meil kõrval olev joonis! TALLINN 2007 Suhtlemistõkked! Suhtlemistõkkeid on erinevaid. Millised on näiteks keskonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked? Kas nendeks võib olla kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri, kellaaeg, koht või ruum! TALLINN 2007 Neid on veelgi! Näiteks: Ollakse liigselt monoloogne, seatakse eelarvamusi kuulajate suhtes.
4 2. Suhtlemistõkked Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist ja sellest aru saamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Üheks põhjuseks, miks info ei jõua pärale on mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid ja moonutusi. Teiseks põhjuseks on kommunikatsiooni vahendatus. Suhtlemistõkked saab liigitada kolmeks keskkonnast tulenevad, keskkonna põhjustatud ja retsipiendist tingitud. Keskkonnast põhjustatud suhtlemistõkked: koht (ruumi suurus, temperatuur) müra (valju muusika, karjuv rahvamass) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga) staatusevahe (väga suur vahe suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikatsioonist põhjustatud suhtlemistõkked: kontakti puudumine segane väljendusviis (puterdamine, keerutamine)
reageerivad kindlatele signaalidele. Pavlov oletas, et see võib seletada ka inimeste käitumist. Idee korjasid üles Arthur ja Carolin Staats, kes uskusid, et üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication"
varajases staadiumis munaraku tsütoplasmas olevate toitainete baasil (kui iseärasusena nimetatakse munaraku suurt tsütoplasma hulka); Sugurakkude vahel puudub koostöö (lähtuvalt faktist, et sugurakud ei moodusta kude). Normaalse organismi arenguks on tarvis sugurakkude liitumist ehk viljastumist (tulenevalt nende haploidsusest). KÜSIMUS Paljunemine 4. On tehtud katse, kus gastrulastaadiumis lootelt eraldatud teatud piirkonna rakukogumik siirdati teise samas arengustaadiumis lootesse. Retsipiendist (nn vastuvõtjaorganism) arenes mõningate topeltorganitega isend (süstikkalal kaks selgroogu, kaks närvitoru jms). Mida selle katsega taheti tõestada? Kuidas on antud nähtuse nimetus? Kommentaar Paljunemine 4. Nähtus, kus rakkude eristumine ehk diferentseerumine kutsub esile naaberrakkude eristumist, kannab nimetust embrüonaalne induktsioon. Keemilisi aineid, mille kaudu rakkude mõju teistele avaldub nimetatakse embrüonaalseteks induktoriteks.
Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse kommunikatsioonitõketeks. Kasutusel olev mõiste suhtlemistõkked (roadblocks ingl.k.) tähendab aktiivse kuulamise asemel ignoreerimise vms kasutamist (täpsemalt loe juba Kuulamise osast) Võttes aluseks joon.10 saab kommunikatsioonitõkked jaotada keskkonnast tulenevateks, kommunikaatorist põhjustatuteks ja retsipiendist tingituteks. Keskkonnast põhjustatud tõkked: müra (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, karjuv ja korraga rääkiv rahvamass, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus, .... Seega kõik, mis seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega)
annaabi.ee 
