humoraalne antikehad komplemendisüsteem tsellulaarne T ja B lümfotsüüdid makrofaagid/granulotsüüdid Tabel 1. Immuunpuudulikkus on immuunsuse häire, mis in tingitud immuunsüsteemi mingi lüli defektist elundi, rakkude või nende produktide puudulikkusest. Kliiniliselt väljendub immuunpudulikkus eeskätt retsidiveeruvate või püsivate infektsioonidega. Immuunpudulikkus on primaarne e kaasasündinud ja sekundaarne e omandatud. Immuunpuudulikkuse vormid jaotakse rühmadesse sellegi alusel, millese immuunsüsteemi lüli defekt on ülekaalus antikehade, T rakkude, kombineeritud, komplimendi või fagotsütoosi puudulikkus. Niisugust jaotust kasutatakse eeskätt primaarse immuunpuudulikkuse korral (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni klassifikatsioon), kuid ka
Uni häiritud Kuulmislangus Esineb koos hingamisteede infektsioonidega Isutus Kehatemperatuuri tõus Kõhulahtisus või oksendamine Mida teha kõrvavalu korral? Ravi määrab arst! Valuravi (paratsetamool, ibuprofeen) AB ravi (olenevalt lapse vanusest ja eelnevatest põetud haigustest võib arst last jälgida 24-72 tundi ilma AB ravita) Tagada ninahingamine Kõrvatilgad ei sobi! Soojendamine ei ole lubatud! Kõrvapõletiku ennetamine Vaktsineerimine imikueas (efektiivsus 10-30%) Retsidiveeruvate otiitide korral kuulmekilede sunteerimine. Korralik hügieen Kurguvalu Lastel enamasti viiruslik haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale põhjustades seal põletikku. haigustekitajaid palju, tuleb eristada bakteriaalsest põletikust. Viirusliku kurgupõletiku kaebused Kurguvalu Nohu Köha Silmapõletik Kõhulahtisus Nahalööve Halb enesetunne Kõrge palavik Nakkus levib käte vahendusel (nakkusohtlik 3-4 esimest haiguspäeva)
e.ensüümide manustamine. Olenevalt sümptomist. (Smecta pulber, Rehyron pulber) 21. Ravipõhimõtted ja õendustegevus kõhuvalude korral stressi, pinge, ülekoormuse põhjuse kõrvaldamine, regulaarne, mitmekesine ja kiudaineterikas toit, päevareziimi korrastamine (vaimse ja füüsilise töö vaheldumine), vajadusel psühholoogi ja/või psühhiaatri abi. NB! Orgaanilise põhjusega retsidiveeruvate kõhuvalude puhul ravida konkreetset haigust! 22. Kirjelda fGÖR olemust. Funktsionaalne gastroösofageaalne refluks tekib tervetel lastel, eriti esimestel elukuude peale toitmist. Lapse üldseisund ja emotsionaalne toonus ei muutu, laps väljutab toidumassid kiirelt ja kergelt. fGÖR tekib äkki, ilma iivelduse ja ebameeldiva aistinguta. 23. Mis on fGÖR-i tekkepõhjused? Tekkepõhjusteks võivad olla: Ebaregulaarne toitmine, Ületoitmine,
Lümfokiinide sekreteerimise (neid toodavad T- abistaja rakud) teel saavutatud immuunsus. Antikehad vere plasma valgud, mis seostuvad spetsiifiliselt kindlatele molekulidele e. antigeenidele. Igal antikeha molekulil on unikaalne struktuur, mis võimaldab tal seostuda spetsiifilisele antigeenile. Immuunpuudulikkus on immuunsuse häire, mis on tingitud immuunsüsteemi mõne lüli defektist. Kliiniliselt väljendub retsidiveeruvate või püsivate infektsioonidena. Tolerants võime mitte vastata antigeeni toimele. Organismil on tolerants enda antigeenide suhtes. Selle puudumisel võib immuunsüsteem hävitada organismi enda kudesid (autoimmuunhaigused). 19. Vaktsineerimine, vaktsiinid ja vaktsiinide jaotus. vaktsineerimine e kaitsepookimine e immuniseerimine: organismi immuunvastuse sihipärane muutmine. Vaktsineerimisel tekkiv
Vältida ülekaalu! 37. Peavalu võimalikud põhjused lastel. Kõrva-ja ninakõrvalkoobaste pületikud aneemia hammaste haigused nägemise langus nägemisteravuse häired maksa ja neerude alatalitus hüpertooniatõbi-kõrgvererõhktõbi-hommikused peavalud, pearinglus, kohin kõrvades, ninaverejooksud,südame kloppimine, koormushingeldus, nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades migreen funktsionaalsed peavalud- võrreldav retsidiveeruvate(korduvate) kõhuvaludega ja nn. kasvuvaludega. 38. Väikelaste psüühikahäired. Traumaatiline stressihäire- ootamatu sündmus N: autoõnnetus, korduvate traumaatiliste sündmuste jada( korduva vägivalla nägemine), pidev stress ( hoolitsuse puudumine). Trauma elatakse läbi korduvalt, korduvad hirmuunenäod, traumat meenutavatest seikadest tingitud ärevus. Laps on endassetõmbunud, arenguliste oskuste ajutine taandumine, pingeseisund,