Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"retseprotid" - 5 õppematerjali

Valgud ehk kõrgmolekulaarsed ühendid
2
doc

Valgud ehk kõrgmolekulaarsed ühendid

Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid b) riitsinus ehk ritsiin, mis hävitab rakkude membraantranspordi, mis hävitab raku c) kerakala mürk tetrodotoksin blokeerib närviülekande, teadvus säilub surmahetkeni 6. Detoksikatsiooni ehk vastumürgifunktsioon Valgud seovad endaga pöördumatult teatud spetsiifilisi mürke a) nt raskmetalle b) alkaloide (taimsed), esmaabiks piim, toores munavalge. 7. Retseptoorne a) valgulised retseprotid valgu välispinnal, mis võtavad signaalmolekule b) valgustundlike valkude lagunemine silma võrkkestas ja elektriliste signaalide teke: need on rodopsiin ja jodopsiin, mis asuvad kolvikestes ja kepikestes 8. Transpordifunktsioon a) hemoglobiin 100% hapnikutransport ja teise süsteemiga 20% ulatuses CO2 transport b) vereplasma albumiinid 9. Signaalne funktsioon Valgulised hormoonid nt kõhunäärme hormoonid nagu insuliin, mis langetab veresuhkru

Bioloogia → Üldbioloogia
84 allalaadimist
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused
15
doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

Haistmine on kaladel hästi arenenud, eriti näiteks angrjal. 10 Maitsmiselundid ­ tundlike närvilõpmetega maitsmispungad paikevad suuõõnes, neelus, sögitorus kuid ka kõikjal mujal, sh kehapinnal. Kala tunneb toidu maitset isegi saba pinnaga ja pöörab ennast sinna poole. Hästi tunneb kala magusat ja soolast maitset. Kompimiselundid ­ on kaladel nõrgalt arenenud. Kala nahas on retseprotid, mis tunnetavad kokkupuudet kõvade esemetega. Kõige enam on kompimiselundina toimivad poised ­ säga, karpkala, tuur. Merikukk ­ uimekiired. Varjevärvused: · avavees ­ kõht hele, selg tume; · põhjas ­ vastavalt põhja värvile ja mustrile. Veekogudes, kus värvusega antavad signaalid on tähtsamad kui varjumine, on eredad värvid tavalised. Värvinägemine ­ vaidlusküsimus!!!!! Kõhrkalad värve ei nägevat. Luukalad nägevat kollast ja rohelist, punast mitte

Bioloogia → Kasvatavate kalade bioloogia
46 allalaadimist
Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused
42
docx

Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused

transporditakse märklaudrakuni, mille toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Tegelikult produtseeritakse ka väljaspool endokriinnäärmeid ja nende transpordiks on väga erinevaid viise. AGA õigem oleks öelda: inimkeha rakud toodavad substantse, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseprotid. 29. Hormonoidid Hormonoidid on hormoon-toimelised biomolekulid, näiteks neuromediaatorid ja koehormoonid. 30. Antibiootikumid Antibiootikumid on sppore mitte moodustavate bakterite vüi seente metaboolsed produktid, mis inhibeerivad või hävitavad teise mikroorganismi e nad on antimikroobsed ravimid. On olemas laia ja kitsa spektriga antibiootikume. Antibiootikumidel on erinevad toimemehhanismid. 31

Keemia → Biokeemia
57 allalaadimist
Biokeemia kordamine
16
docx

Biokeemia kordamine

spetsialiseerunud näärmetes, skreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse märklaudrakuni, mille toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Tegelikult produtseeritakse ka väljaspool endokriinnäärmeid. AGA õigem oleks öelda: inimkeha rakud toodavad substantse, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseprotid. 29. Hormonoidid Hormonoidid on rühm hormoone, millel puudub osa hormoonide tunnuseid. 30. Antibiootikumid 7 Antibiootikumid on spoore mitte moodustavate bakterite või seente metaboolsed produktid, mis inhibeerivad või hävitavad teise mikroorganismi e nad on antimikroobsed ravimid. On olemas laia ja kitsa spektriga antibiootikume

Keemia → Biokeemia
34 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Haistmine on kaladel hästi v. arenenud, eriti näiteks angrjal. w. Maitsmiselundid ­ tundlike närvilõpmetega maitsmispungad paikevad suuõõnes, neelus, x. sögitorus kuid ka kõikjal mujal, sh kehapinnal. Kala tunneb toidu maitset isegi saba y. pinnaga ja pöörab ennast sinna poole. Hästi tunneb kala magusat ja soolast maitset. z. Kompimiselundid ­ on kaladel nõrgalt arenenud. Kala nahas on retseprotid, mis aa. tunnetavad kokkupuudet kõvade esemetega. Kõige enam on kompimiselundina toimivad bb. poised ­ säga, karpkala, tuur. Merikukk ­ uimekiired. cc. Varjevärvused: · avavees ­ kõht hele, selg tume; · põhjas ­ vastavalt põhja värvile ja mustrile. dd. Veekogudes, kus värvusega antavad signaalid on tähtsamad kui varjumine, on eredad ee. värvid tavalised. ff

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun