kummutada ja veenda teisi oamenda seisukohtade õigsuses - see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi kas Rooma kreekakeelsetes retoorikakoolides või siis Ateena, Rhodose, Efeose, Pergamoni või Aleksandria vastavates õppeasutustes kuulsaimate kõnemeeste juures. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2. sajandil eKr. Vabariigi viimastel aastakümnetel elab Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandub kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased. Näitena võib
KEHAKEEL Zestidele, poosidele ja kõne laadile on tähelepanu pööratud juba Cicero ja Caesari ajal. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides kõnepidamisel soovitatavaid zeste ning jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon "Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale." C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel
meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostiosaks retoorikat. See tagas edu rahvakoosolekul , senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi valdama kõnekunsti. Vabariigi ajal püüdsid saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi kas Rooma kreekakeelsetes retoorikakoolides või siis Ateena, Rhodose, Efesose, Pergamoni või Aleksandra vastavates õppeasutustes. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2.saj eKr. Vabariigi viimastel aastakümnetel elas Rooma kõnekunst üle oma kõrgeperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandus künekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased , näiteks Brutus, Caesar ning eelkõike Cicero.(Aava
(Aava 2003: 21) Poliitiline struktuur Vana-Rooma nõudis arendada praktilist ilukõne peamiselt oma poliitilist vormi. Oraatorlikud oskused on mänginud olulist rolli ideid edasiminekus senati arutelu ajal. (Udalõh 2010: 73-74) Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi kas Rooma kreekakeelsetes retoorikakoolides või siis Ateena, Rhodose, Efeose, Pergamoni või Aleksandria vastavates õppeasutustes. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2. sajandil eKr. (Aava 2003: 21) Vabariigi viimastel aastakümnetel elab Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandub kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased.
omandamiseks olevat vaja kolme põhilist eeldust: võimeid, usinust ja issanda õnnistust. Lugemist ja kirjutamist õpetati 6-7 aastastele lastele elemenataar koolis individuaalselt. Õpetati ka veidi matemaatikat ja kreeka mütoloogiat, mille asemel tuli hiljem piiblilugu. Enamiku bütsantslaste koolitee piirduski kolme aastaga. Rikkama rahva lastele järgnes 6-7-aastane grammatikakool, kus õpiti selgeks antiikkreeka keel. Võimekamad õppisid retoorikakoolides, kõnede koostamist ja esitlemist. Eelöeldu käis kõik ainult poiste kohta, sest tütarlaste haridus piirdus paremal juhul lugemaõppimisega.(Palamets 1991: 62-64) Kokkuvõte Sain teada palju huvitavaid fakte ja pisiasju Bütsantsis toimuvast. Kuidas elavad erinevad inimesed igapäevaelus ja muul ajal, millised on seadused, kuidas lahutati keskaegses keisririigis