Sügavustaju on objektide erineva kauguse tunnetamine vaatleja suhtes. Kui kaugel on objekt vaatlejast, kahe objekti vaheline kaugus. Probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse muutmise korral (geomeetrilise optika seaduspärasuste kohaselt peaksid muutused olema paljukordsed). Käsitletakse ka objektide vormi ja värvikonstantsust. Alateadlike järelduste teooria (H. Helmholtz): Me teeme alateadlikke järeldusi objekti kauguse kohta tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata.
eksperiment, mis näitas, et imikud on võimelised simulatsioonist välja noppima visuaalset informatsiooni selle kohta, et mingi objekt võib neile osta sõita. Bower, Broughton ja Moore (1970) panid objektid kiiresti imiku näo suunas liikuma. Juba 6-21 päevalised imikud pöörasid pea ära ja lükkasid end kätega kiiresti lähenevast objektist eemale. Sellisele kiiresti lähenevale objektile on iseloomulik retinaalse kujutise paisumine, mis annabki märku lähenevast kokkupõrkest. Kasutades ekraanile projitseeritud varjukujutisi, näitasid Ball ja Tronick (1971), et imiku reaktsioon on tõepoolest reaktsioon objektile, mis liigub imikuga kokkupõrke suunas. Ühe teise uurimuse põhjal tegi Bower (1971) järelduse, et imikud tajuvad ka ,,virtuaalseid objekte" tahketena. Need varased uurimused lubasid oletada, et imikud võivad tajuda objektide püsivust
4. Globaalne kontrastsus – kogu nägemisväljast peegelduva keskmise valgusega võrdlemine. 3.2. Ajataju peegeldab aja kulgemist, sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. 3.3. Liikumistaju – annab meile andmeid esemete liikumise kohta üksteise ja meie suhtes. Liikumistaju tekib siis, kui kujutis liigub silma võrkkestal, olulised on silmade ja pealiigutused. Liikumistaju aluseks on sündmuste ajalise järgnevuse registreerimine. I. Aeg kontaktini 1. Arvutatakse retinaalse kujutise suurenemise kiiruse alusel. 2. Binokulaarne disparaatsus 3. Tuttav suurus II. Bioloogiline liikumine Johansson (1975) - Avaldub varases lapseeas. Mille järgi hinnatakse sugu? 1. Struktuursed märgid – õlgade laius, puusade laius, momendikese, (referentpunkt, mille umber õlad ja puusad liiguvad) 2. Dünaamilised märgid – puusade ja õlgade liikumine Kui konflikt, siis otsustatakse dünaamiliste märkide järgi. 3.4
üles ökoloogiliselt valiidseid tunnuseid ja nendega oma keskkonnas toimetada. Olenevalt keskkonnast/kultuurist võib sõltuda objektide/kaugustaju arusaamine nt metsas elanu ei saa aru et aasal lehm on kaugel tegelt väga suur. Konstruktivistide arvates: - Tajumine on aktiivne konstruktivistlik protsess - Tajumulje ei ole üheselt määratud sensoorse sisendiga - Taju mõjutavad ootused ja hüpoteesid mis mõnikord võivad viia valedele järeldustele Taju – kujutise retinaalse suurenemise pöördkiirus - Tajutakse vahetult - Sama enda ja kujutise liikumise jaoks - On reaalsusega kooskõlas - Aga ainult ökoloogilistel mõistlikel kaugustel - Õpitav Samas ka probleeme – raske tõestada, mõnikord pole piisav. Bioloogiline liikumine - Keeruliste liikumismustrite koostajumine – kergesti haaratavad tegevused ja ka kavatsused Targad tajumehhanismid - Lihtsus on suhteline
Põhiliseks seletamist vajavaks probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse muutmise korral (geomeetrilise optika seaduspärasuste kohaselt peaksid muutused olema paljukordsed). Käsitletakse ka objektide vormi ja värvikonstantsust. Taju konstantsust püütakse seletada kahe teooriaga: Alateadlike järelduste teooria (H. Helmholtz): Me teeme alateadlikke järeldusi objekti kauguse kohta tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. 2.2. Sügavustaju
annaabi.ee 
