Kuni 18 aastaste noormehed on peaaegu poole võrra vähem läinud viskele 6m joonelt, kui kuni 20 aastased noormehed. Kui võtta arvesse visete koguarvu 6m pealt, on resultatiivsete visete ja visete koguarvu suhe enamvähem võrdne. 7m karistusvisete koguarv ja nende realiseerimise arv on mõlemas vanuseklassis praktiliselt võrdne. 9m joone tagant sooritatud visete arv on mõlemas vanuseklassis peaaegu võrdne. Sama on ka tiibadelt sooritatud visete arvudega. Visete resultatiivsus on praktiliselt võrdne. Nooremas vanuseklassis on need näitajad isegi mõnevõrra paremad. 2. Tiitlivõistluste mängijate visked viskepositsiooniti kolme esimese meeskonna kokkuvõttes 6m 7m 9m Tiivad U18 noormehed 72/104 46/65 193/478 108/175 U20 noormehed 176/256 63/89 173/463 98/160
maailma muuta suvast lähtudes. Pealegi on tema subjektiivselt hästikavatsetud tegevus objektiivselt võttes lausa hukatuslik -- autor kujutab teda Heiki surmas kaassüüdlasena. Jakobi ideoloogia kuulutatakse naiivseks ning lastakse sel kokkupuutes reaalse eluga rängalt lüüa saada. Jättes Jakobi kaotajaks, kuulutades tema filosoofia naiivseks, võetakse isikult vastutus, seatakse kahtluse alla tahteline tegevus ja selle resultatiivsus, kui see ei vasta logos'ele. Kuidas elada? -- on Vetemaa kahtleva ja reflekteeriva tegelaskonna küsimus. See küsimus ei vaeva aga kõhkleva ja kahtleva intellektuaali antipoodi -- tahtekindlat, vahetult toimida võivat natuuri, kelleks on Heiki ning «Pillimehes» Karrik ja episoodilistena figureerivad tegelased nagu Indrek Lehis ja dzoki Rebane. Nende nonkonformismi suhtub autor küll teatava
*Ehitustihedus- ajaga muutub maakasutuse poliitika ja kontseptsioonid üld- ja detailplaneeringu koostamiseks. Kunagised planeerinud võivad sattuda vastuollu praeguste nõuetega ja tagajärjeks võib olla isegi korras ehitiste lammutamine. Sotsiaalsed mõjurid: *ressursside säästlik kasutamine- kinnisvara keskkonnaga on seotud paljud energialiigid, mille kõigi arvestamine muudab tegeliku kasutamise ning korrashoiu ebamugavaks ja kulukaks. Kõigi selliste programmide elluviimise resultatiivsus oleneb kasutajate hoiakutest. *ehitiste ja ühiskonna vaheline suhe *igal kinnisvarakeskkonnal on oma esteetiline väärtus- s.o. väljanägemine, mis on seotud moe ja subjektiivsete teguritega. Tuleb arvestada, et korrashoitud kinnisvarakeskkond on atraktiivne erinevatele kasutajatele, investoritele ja turistidele. Seega korrashoiul kui subjektiivsel kategoorial on alati on reaalne rahaline väärtus. 87. Makro-turul toimivad tegurid ja nende mõju kinnisvara
*Ehitustihedus- ajaga muutub maakasutuse poliitika ja kontseptsioonid üld- ja detailplaneeringu koostamiseks. Kunagised planeerinud võivad sattuda vastuollu praeguste nõuetega ja tagajärjeks võib olla isegi korras ehitiste lammutamine. Sotsiaalsed mõjurid: *ressursside säästlik kasutamine- kinnisvara keskkonnaga on seotud paljud energialiigid, mille kõigi arvestamine muudab tegeliku kasutamise ning korrashoiu ebamugavaks ja kulukaks. Kõigi selliste programmide elluviimise resultatiivsus oleneb kasutajate hoiakutest. *ehitiste ja ühiskonna vaheline suhe *igal kinnisvarakeskkonnal on oma esteetiline väärtus- s.o. väljanägemine, mis on seotud moe ja subjektiivsete teguritega. Tuleb arvestada, et korrashoitud kinnisvarakeskkond on atraktiivne erinevatele kasutajatele, investoritele ja turistidele. Seega korrashoiul kui subjektiivsel kategoorial on alati on reaalne rahaline väärtus. 87. Makro-turul toimivad tegurid ja nende mõju kinnisvara korrashoiule ning
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub
, kajastavadki tegelikult üleminekuetappi. Soovitatav on sel etapil tõsta kõne tahtlikkusekavatsuslikkuse taset — muuta hääle tugevust, kõne tempot jne. Näiteks häälida sõna kord valjusti ja siis sosinal, kord kiiremini ja siis aeglasemalt. Toimingu sooritamine vaimselt. See on etapp, milleni püütakse jõuda (kompetentsuse etapp). Tegevust iseloomustavad sel juhul järgmised tunnused: kiirus, täpsus, resultatiivsus, ülesande täitmine "peast" (kaasneva kõneta), oskus ennast kontrollida. Antud toimingute omandamisel ilmnevad abiõppelastel järgmised tüüpilised puudujäägid: a. Toiming pole automatiseerunud. Aeglases tempos ja hargnenult suudetakse ülesanne täita kas õigesti või väheste vigadega, iseseisvas töös aga eksitakse palju. Väga reljeefselt ilmneb kirjeldatud nähtus kirjutamisel
ka kontroll protsessi enese üle. See on eriti keeruline, kuna teadmiste, oskuste ja vilu- muste omandamine ei ole võimalik noorsportlaste enesekontrollita, ilma kriitilise suh- tumiseta oma töö tulemustesse treeningutel ja võistlustel. 84 SPORDI ÜLDAINED I TASE ÕPETAMISE ISELOOM NB! Pedagoogilise mõjutamise resultatiivsus sõltub treeningusüsteemi tehnilis- Pedagoogilise taktikaliste võtete, teadmiste, oskuste ja vilumuste sisust, organisatsioonist ja mõjutamise re- metoodikast. Peale toodu mõjustab pedagoogilist protsessi ka treeneri iseloom, sultatiivsus sõltub psüühilised iseärasused, kogemus ja teadmised. treeningusüsteemi tehnilis-taktikaliste