Näiteks moodustus- tähenduselt seostuvad tulemomadusega ka tuletised võimaldama (vrd võimalik), avaldama (vrd avalik). Samuti pole alati selge, kas vormiliselt on verbistatud nimisõna sta-liitega või sellest tuletatud omadusõna ta-liitega: ilustama (vrd ilu, ilus), rõõmustama (vrd rõõm, rõõmus). Tuletise tähendust selline vormiline kahemõttelisus ei mõjuta. Muutmisverbide allrühma moodustavad suunaverbid ehk orientatiivid, mille puhul resultatiivse sündmuse tulemust väljendab tähismoodustajana tegevuse sihtseisund või koht, kus resultatiivse tegevuse objekt selle tegevuse tulemusena paikneb: lavastama, lindistama. Kohamuutusega seotud suunaverbide hulgas on ka määrsõnadest (edasi, tagasi) ja kvaasinoomenitest tuletatud muutmisverbe: edastama, tagastama, etendama, sisestama.
rünnakute mängimiseks. Viimaste sekundite rünnakud: Viimaste sekundite rünnakute liikumised sõltuvad sellest, kust pall mängu pannakse ja kas kaotusseisust pääsemiseks peab saavutama kahe või kolmepunktise korvi. Väga häid viimaste sekundite kombinatsioone saab luua audi sissevisetest, kuid alati ei ole küsimuses audi sissevise, vaid palli peab tooma üle keskjoone ning käivitama kiire ja resultatiivse positsioonirünnaku. Üks osa treenereid loob spetsiaalseid kombinatsioone viimaste sekundite situatsioonide jaoks, teine osa aga kohandab selle jaoks mõnd oma regulaarset rünnakut. On kuidas on, kummagi variandi puhul tuleb neid spetsiaalseid rünnakuid treeningul harjutada, nii kahe kui ka kolme punkti saavutamiseks, erinevate ajalimiitide jooksul, erinevate kaitsete vastu. Näiteid rünnaku skeemidest maaala pressi vastu: 1
tugevuselt.(See asjaolu seletab, miks osa inimesi on näiteks valmis oma firma asutamisega riskima, teised aga mitte.) Isikud, kellel on madal resultatiivne saavutusmotivatsioon, on väga ettevaatlikud ja kartlikud situatsioonides, kus nende tegevuse või töö tulemusi võrreldakse teiste saavutustega. Olukordades, kus neil on võimalik valida erineva raskusastmega ülesandeid, eelistavad nad kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. Seevastu valivad kõrge resultatiivse saavutusmotivatsiooniga isikud palju meelsamini keskmise raskusastmega ülesandeid. Madala saavutusmotivatsiooniga õpilased kalduvad valima kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. Esimesel juhul on kindlustatud edu, teiste puhul on ebaedu alati põhjendatav seletusega, et teisedki ei saa nendega hakkama. Kõrge õpimotivatsiooniga õpilased eelistavad seevastu mõõdukat pingutust nõudvaid ülesandeid 30
b) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena; c) tajuvad oma edu ja evaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena. 17. Milline edu või ebaedu atributsioonide kombinatsioon õppimise tulemuste seletamisel motiveerib kõige paremini edasist õppimist, sõltumata eelnevast õpitulemusest? Selleks on jõupingutus. 18. Millised kaks faktorit määravad Atkinsoni (1964) järgi resultatiivse saavutusmotivatsiooni? Need on edusaavutamise ja ebaedu vältimise motiiv. 19. Uurimused näitavad, et eneses kahtlevad õpilased kalduvad olukorras, kus neil on võimalus valida erineva raskusega ülesandeid, eelistama kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. 20. Saavutusmotivatsioon hakkab oluliselt mõjutama õpilaste õppimist ja õpitulemusi sellest ajast peale, kui õpilased jõuavad murdeikka, kui nad hakkavad teadvustama oma „mina“
See asjaolu seletab, miks osa inimesi on näiteks valmis oma firma asutamisega riskima, teised aga mitte. Isikud, kellel on madal resultatiivne saavutusmotivatsioon, on väga ettevaatlikud ja kartlikud situatsioonides, kus nende tegevuse või töö tulemusi võrreldakse teiste saavutustega. Olukordades, kus neil on võimalik valida erineva raskusastmega ülesandeid, eelistavad nad kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. Seevastu valivad kõrge resultatiivse saavutusmotivatsiooniga isikud palju meelsamini keskmise raskusastmega ülesandeid. Madala saavutusmotivatsiooniga õpilased kalduvad valima kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. Esimesel juhul on kindlustatud edu, teiste puhul on ebaedu alati põhjendatav seletusega, et teisedki ei saa nendega hakkama. Kõrge õpimotivatsiooniga õpilased eelistavad seevastu mõõdukat pingutust nõudvaid ülesandeid. B. Weiner iseloomustab kõrge saavutusmotivatsiooniga õpilasi kolmest aspektist
Puudused: · Töötaja pole motiveeritud aega efektiivselt kasutama (ajapiirangut pole) · Vajab mahukat bürokraatiat (täpsed tööülesanded ja erijuhud, nendega seonduvad ajakulud) · Eeldab pideva järelevalvesüsteemi olemasolu (kulutused fikseerida ajakulu, töölise tegevused) · Tööst kõrvalehoidjad saavad samasugust tasu ,,tublide" töötajatega võrreldes töötajate demoraliseerumine · Puudub töömaht resultatiivse näitajana ja tööandjal on raske eelarvet ning tegelikke ajakulusid seostada (töö täitmine tähtajaks) Premiaalsüsteem preemia maksmine kindla süsteemi järgi. Süsteem ei sobi, kui: · Töölistele antavad juhised hilinevad · Töövahendid pole õigel ajal õiges kohas · Ilmnevad töölisest sõltumatud tööseisakud Eelnevad oli organisatsioonilised põhjused, mis on üldjuhul kõrvaldatavad. Süsteem sobib, kui:
annaabi.ee 
