· 1972 Aleksander Skrjabini 10 sonaati · 1976 Johann Sebastian Bach "Hästi tempereeritud klaver" I osa · 1979 Frederic Chopini 27 etüüdi · 1977, 1981 Eduar Tubina kõik klaveriteosed · 1980 Sergei Rahmaninovi 15 etüüd-pilti · 1982 Mart Saare klaveriteosed 1987 Heino Elleri kõik 29 klaveriprelüüdi Plaadistused ja publikatsioonid Ta on heliplaadistanud ka Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat. Ta on restaureerinud ja kirjastanud Rudolf Tobiase klaverikontserdi ja oratooriumi "Joonase lähetamine". Heliplaadistanud Eduard Tubina, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat. Avaldanud üle 70 noodiväljaande ja raamatu eesti heliloojate Rudolf Tobiase, Mart Saare, Artur Kapi, Heino Elleri, Peeter Süda, Heino Elleri, Eduard Oja ja Eduard Tubina elust ning loomingust. Poliitiline tegevus · 1989 Eesti kodanike komiteede Ajutise Sidetoimkonna liige
on tänapäeval talvekasiino. 15. sajandi Ca'd'Oro hiljuti restaureeritud fassaadilt on kullatis kadunud, kuid siiani on see linna kõige kaunim ja paremini säilinud gooti stiilis palee. Itaalia kõige muljetavaldavam postkontor, Fondaco dei Tedeschi, oli kunagi Tsehhi, Ungari ja Austria- ning nagu nimest näha, ka Saksamaa-kaubahoov. Kohe selle taga kaardub üle kanali kõige kitsama koha valgest marmorist Rialto sild, mida ääristavad kauplused. 18. Sajandi Palazzi Grassi on restaureerinud suuremate kunstinäituste tarbeks Gae Aulenti. Politseiprefektuuri bürokraadid asuvad kenas renessansshoones, Palazzo Corneris. Gondoljeerid aga räägivad, et Othello Desdemona olevat elanud kenas hilisgooti stiilis Palazzo Contarini-Fasanis. 700-aastane Fondaco dei Turchi oli Konstantinoopoli kaupmeeste kaubahoov. Praegu paikneb 2002. aastal restaureeritud hoones Loodusloomuuseum. See asub otse tagasihoidliku, 15.
Netis natuke selle maja kohta uurides sain teada, et maja on korduvalt müügis olnud ning seda, et maja on nõukogude ajal kasutatud kui sotsiaalobjektina ehk lasteaiana. Samuti ka seda, et see kõrgväärtuslik hoone jäi Jaak Jakobsoni pärijatele tagastamata. Mulle endale oli üllatuseks veel see, et arhitekt Olev Siinmaa elas kunagi majas (Rüütli 1a, Tallinna vanalinnas), kus elab praegu minu parim sõbranna ja selle maja on ta vanemad väga hästi korrastanud ning restaureerinud, koguni nii hästi, et see hinnati eelmisel aastal parimaks taastatud erahooneks Tallinna vanalinnas. Minnes tagasi Jakobsoni villa juurde siis võib nentida, et tegu on Eesti funktsionalismi ühe parima näitega, kus on erakordselt hästi säilinud nii välisilme kui ka interjöör. Maja on välimuselt rohkem nagu tasakaalustatud abstraktne skulptuur, mitte aga kellegi kodu. Pilt Jakobsoni villast tänapäeval: 20nda sajandi eramajadest meeldis mulle veel Mark van Jungi eramu, mis asub
Viimane küsis laenu ka oma nooremalt vennalt, kuid alates kui too keeldus, on Victor ta üle vimma pidanud. Walter otsis lepitust, kuid politseiniku ametit pidav vennaraas keeldus sellest. Etendusele andsid veel vürtsi kaks omamoodi tegelast: Victori naine ning 89-aastane, kuid ikka nooruslik juudist antiigikaupmees Solomon. Näidendi lavakujunduse seadis Rein Nettan, kellele oli see esimene etenduse kunstilise poole kujundamine. Varem on ta restaureerinud ja otsinud rekvisiite filmistseenidesse kuna tal on head teadmised antiikmööbli kasutamise kohta. Teadsin juba enne etendust oodata suurepärast lavakujundust ja ma ei pidanudki pettuma. Lava kaunistasid imepäraste ornamentidega kapid, lauad, postamendid ja riiulid. Lisaks oli laval massiivne vaip, mille kõrval oli kolmekohaline väga elegantne diivan, millel näitlejad terve etenduse jooksul istet võtsid ; gigantne harf, mida aeg-ajalt
asendamas. Lahkuma hakates kustutas ta kõik tuled ruumides, lukustas uksed ja hakkas kodu poole kõndima. Umbes saja meetri pärast vaatas ta millegipärast tagasi ja nägi, et tuled põlevad. Ta pöördus tagasi ja avastas jubedusega, et uks, mille enne kindlalt kinni pani, oli lahti. Naine kustutas uuesti tuled ära, kuid eemalt tagasi vaadates põlesid need jälle. Enam ta tagasi minna ei julgenud. Imelikest juhtumitest on rääkinud ka maja restaureerinud töömehed ning mõisas kaua aega töötanud koristaja kirjeldas, kuidas mingi seletamatu jõud ämbreid kapist välja loopis. Kord olevat üks tütarlaps maja trepil märganud silmanurgast vanaaegses riietuses torukübaraga meest. Ta mõtles, et miks nii naljakas ja vanaaegne kostüüm ning vaatas uuesti, kuid seal polnud hingelistki. 6 6 Pildid 7
Nende kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Pärast 1919. aasta mõisate sundvõõrandamist kinkis Eesti Vabariik mõisa Vabadussõjas silma paistnud Johannes Hermile. Pärast Teist maailmasõda tegutsesid mõisa peahoones mitmed asutused: vanadekodu, kroonikute haigla, masina-traktorijaam, Eesti Põllumajandus Tehnika kontor, lasteaed, Saue linnavalitsus ja Saue linnavalitsusele kuuluv firma SAUREM. Alates 1995. aastast kuulub mõis perekond Kriisade eravaldusse, kes on edukalt restaureerinud enamiku hinnalisest stukkdekoorist ning teinud mõisast pidulike ürituste korraldamise armastatud koha. Valdajad Mõisal olnud mitmeid valdajaid: 1. 1629 Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Scharenberg 2. 1663 Ewoldt Scharenberg 3. 1678 kapten Johan Fuhrmann 4. 1678 pandihoidja kapten Robert Segener 5. 1696 rentnik Avelus Liffman 6. 1715 leitnant Scharenbergi lesk ja kaks poega 7
altarisein ja 19.sajandist II poolest pärit kantsel, historitsistlikud lühtrid ning plekahjud. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) Kirikus asub üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid. Friedrich Ladegast on 19. saj. tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel. Tema oreleid on veel Merseburgis, Leipzigis, Weissenfelsis, Schwerinis, Poznanis, Tallinna Toomkirikus, Valmieras ja Vilniuses. Seda orelit on restaureerinud kuue aasta jooksul Olev Kents. Ta parandas selle vilesid, taastas algse puhta ja ilusa kola ning remontis lõõtsad. Algsest orelist on säilinud 95%. Kolmandik viledest on meistri enese kätetöö. Orel kuulub Euroopa 200 parima hulka ning sellel võib esitada muusikat renessansist 21. sajandi loominguni. Praeguseks oreli peremeheks on pilt 12 noor andekas muusik ja koguduse organist Jüri Goltsov. 2013
annaabi.ee 
