Kütimaa Tartu 2013 Motoshow 27.09.-29.09.2013 Reedel, 27.septembril külastasin Tartu näituste messikeskuses toimuvat Motoshow'i. Autosid oli laias valikus, nii Skodasid, Toyotasid, Volkswageneid, Hondasid. Oli ka välismaalt sissetoodud Dodge Ram, Porsche 911 Carrera, Cadillac ja ka palju teisi automarke. Autodest ainult ei piisanud, seega oli seal buss-, veokifirmasid (näiteks Scania, DAF, Izusu bussid) ja firmad, mis tegelevad näiteks autode restaureerimisega, mitmeid klubisid (Lada autoklubi, Eesti ringrajasõitjate klubi), infot jagas ka Zebra autokoolitus, Päästeamet, ja sihtasutus Tartu kiirabi. Näitusel leidus ka minu lemmikautomarki Audit. Audit esindas Audi Eesti/Al Mare Auto OÜ. Välja oli toodud Audi S8 ja Audi A3, millest mu südame võitis Audi S8 2013 aasta mudel 4.0 TFSI turbomootoriga.
iga natukese aja tagant vahetunud. Ehkki hoone sai Napoleoni sõdade ajal ja hiljem Teise maailmasõja ajal kannatada, on selle välisilme taastatud ega erine algsest kuigi oluliselt. Interjöör paraku nii hästi säilinud ei ole. Lossi mõningaid ruume kasutati pärast 1945.aastat magamisaidana ning teistel lasti rahumeeli laguneda. Lossis on olnud veel ka valitsusruumid, algkool ja viljahoidla. 1972.aastal avati Rundale Lossi Muuseum ning algasid ulatuslikud taastamistööd. Kunstiteoste restaureerimisega tegid algust toonase Leningradi kunstnikud ning peatselt ühinesid nendega Riia, Moskva ja Valgevene kunstiteadlased. Ühise töö tulemusena on 138 ruumist taastatud umbes 40. Neis leidub muljetavaldavaid kunstiteoseid, kuid originaale nende seas eriti palju ei ole. Iseäranis huvitavad on Kuldne saal (troonisaal) oma ilusate laekaunistuste ja lühtritega, suur Galerii (banketiruum) ja tabava nimega Valgesaal (ballisaal) oma keerukate kipskaunistustega.
ja külgedel toolid külalistele. Arvan, et endiselt on osades kodudes nii, et isa istub lauaotsas, ema teises otsas ning lapsed ja külalised küljetoolidel, vähemalt on nii minu peretuttavatel. Üleriided riputati nagidesse, milleks olid tavaliselt metsloomade sarved. Ka meie kodus ja vanavanemate seintel on metsloomade sarved ja mõnegi otsas ripuvad tihti külaliste üleriided. 14. sajandil loodi suured firmad, mis tegelesid vana mööbli restaureerimisega. Minu ema on vana mööbli armastaja, tal on kodus tuba, kus on kõik vanaaja mööbel. Alguses ei meeldinud mulle plaan teha selline tuba, kuid kui see valmis sai, siis hakkas see mulle väga meeldima. Pikkadel ja pimedatel õhtutel kogunes pere kamina ümber või kolde ette. Tihti teen ka mina seda oma õe, vendade, ema ning kasuisaga. Keskajal oli peolaud kindlasti kaetud linaga ning söömise ajal rääkimine keelatud. Mina arvan, et need kombed ning käitumine on siiani pühad.
Asfalt ALUSPÕHI Paas lubjakivi Diktüoneemakil t KALLETE KAART(V.T JOONIS 4) Joonis 4 Kallete kaart [2] Vastav skeem näitab Toompeal oleva nõlvaku kalde suunda. KOHAPEAL TEHTUD PILDID Pilt 1 Toompealoss Pilt 2 Lähivaade Pilt 3 Lähivaade VARASEMAD UURINGUD Uurimistööd Toompea nõlvaku kohta osutusid vajalikuks seoses Toompea tugimüüri varisenud osa restaureerimisega ja nende eesmärgiks oli selgitada varisenud osa kohal nõlvaku geoloogiline profiil ja aluspõhja moodustavate kivimite pealispinna kallaku kuju ning suurus. [3] Uurimistöödega selgus et, varisenud tugimüür asub enamikus rohelisel glaukoniitsavil, kusjuures erandiks on esinev umbes viie meetri pikkune osa, kus tugimüür asub diktüoneema kiltkivil. Tuleb lisada, et glaukoniitsavi sisaldab endas antud kohas niisugusel hulgal liivaseid fraktsioone, mis muudab ta litoloogiliselt liivsaviks
Üsna pikka aega juhendasid nende tööd kunstiajaloolased või arhitektid, arheoloogide abi ei kasutatud, mistõttu hulk hindamtut informatsiooni läks kaduma pöörati ju kultuurkihi läbikaevamisel leiuainesele äärmiselt vähe tähelepanu. Suuremahulistest uuringutest tuleks nimetada dominiiklaste kloostri kaevetöid E. Tool-Marrani juhtimisel, kellega hilisematel aastatel liitus K. Aluve; Tallinna linnamüüri restaureerimisega seotud töid V. Raami ja R. Zobeli eestvedamisel ning T. Böckleri raekoja ja Vene tänav 17 uuringuid. Vaid korra ja sedagi seoses uusehitusega vanalinna, õnnestus järelvalvet teostada arheoloog E. Tõnissonil. Seetõttu tulebki vanalinna uurimises kvalitatiivselt uue etapi alguseks lugeda aastat 1972, mil kutselised arheoloogid taas lülitusid vanalinnas tehtavaisse kaevetöödesse. Arheoloogiliselt on õnnestunud läbi uurida Tallinna vanalinnas ligi 10 000 ruutmeetrit
Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi lõpus) seisis suurel rändrahnul 1937. aastani Belvedere Apollo pronkskoopia, mille president Konstantin Päts, pärast külaskäiku Alatskivile, laskis Tallinna Kadrioru parki üle viia. Vanadelt fotodelt on näha, et lossi taga ja külgedel paiknesid väikesed parterid, kus muru sees kasvasid roosid, kaugemal laius vabakujuline inglise stiilis park. Koos lossi restaureerimisega rekonstrueeriti ka 2,2 ha lossi ümbritsevat pargiala. Ümber järve on rajatud matkarada, mis viib tutvuma mõisaaegsete pärandkultuuriobjektidega: Truuduse tamm, Punane allikas, Apollo kuju asukoht, Linnamägi. Alatskivi mõisapark kuulub 1964. aastal loodud Alatskivi maastikukaitseala (253,5 ha) koosseisu.si sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus. Kõrvalhooned Alatskivi mõisa hoonetekompleks pärineb nagu lossiki XIX sajandi lõpust. Mõis moodustab
taastama 18. sajandil ning siis viidi kesklööv ja kooriosa ühise katuse alla. 19.sajandil oli eeskujuks klassitsism ning selle tõttu müüriti kiriku skulptuurid. 1899-1904. aastatel toimusid uued restaureerimise tööd, kus taastati skulptuurid ja püüti hoonele anda endist keskaegset ilmet. 1944. aastal hävis kirik uuesti põlengus ning nõukogude perioodil pilt 1 alustati uuesti restaureerimisega, mis kestab tänapäevani. (Helme M. , 2002) Jaani kiriku eeskujuks on olnud Prantsusmaa ja sealsed katedraalid. Kiriku skulptureeritud trifooriumitsoonile on olnud eeskujuks Pariisi Notre Dame'i läänefassad. Kuigi kirikut on mitmeid kordi purustatud ja rekonstrueeritud, on siiski tema
P�rast isa surma p�ris Dieric tema �itsval j�rjel oleva stuudio, samal ajal kui Aelbrecht avas isikliku ateljee. Loomingulises tegevuses j�rgis Dieric Bouts noorem isa traditsioone, kuid Aelbrecht t��tas v�lja oma individuaalse stiili, mis paistis silma kunstiliste kujundite suurema ilmekuse ja koloriidi erksusega. Tema maalilaad on suuresti m�jutatud Hugo van der Goesi loomingust. Kunstnik tegutses peamiselt L�wenis, kus tegeles ka vanade maalide restaureerimisega. Aelbrecht Boutsi t��d on esindatud Br�sseli, Antwerpeni, Berliini, Pariisi, W�rzburgi, Varssavi, Praha, Stuttgardi, Krakovi, Madridi, Bonni, Lyoni, Clevelandi, Harvardi, Pasadena ja Honolulu muuseumites. Jeesus Kristuse s�gava kaasaelamisega kujutatud kannatused ja piinad on �ks kristliku kunsti kesksetest motiividest. Kunstnik maalib Kristust p�rjatuna okaskrooniga, kujutab realistlikult vereniresid, kurnatud n�gu, pisarais silmi,
annaabi.ee 
