Keskaeg Gregooriuse laul 1. Alates 4.saj võib Lääne kirikumuusikat näha kristliku muusika omaette haruna. 2. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevad liturgiatüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. 3. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. 4. Ambroosiuse laul lääne kirikulaulu vanim säilinud kihistus Milanos. 5. Püha Augustinus. 1) Üks esimesi kristlikke filosoofe. 2) Käsitles põhjalikult muusikat ning kirjutas matemaatilisest korrast muusikas. 3) Õpetus oli sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. 6. Gregorius Suur ja Gregooriuse laul. 1) Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 2) Juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. 3) (Valiti paavstiks 5...
Psalmoodia on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvustel. Psalm palvelaul juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele. Melism ühel silbil lauldakse palju noote. Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Missade avalaulud ehk introitus-antifoonid on eriti pidulikud. Hümnid stroofilise värsstekstiga. Sekvents keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Responsooriumid algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Responsoorsed laulud: graduale ja alleluia mõlemad saadavad pühakirjalugemisi ning loovad hetke nende üle mõtisklemiseks. Püha Augustinus võrdles alleluia'sid Vahemere madruste lihtsa lauluga. Koraal ladina keelne, ühehäälne ja saateta katoliku kiriku laul. Liturgia jumalateenistuse ülesehitus ehk korrastus. 3 laulmisstiili: 1. Silbiline stiil igale silbile vastab üks noot (retsiteerimisel, hümnides) 2
Silbiline (süllaabiline) igale silbile Rühmaline (neumaline) igale Kaunistatud (melismaatiline) vastab üks noot silbile vastab 1-4 nooti. Noodikirjas tähtsamad silbid ja sõnalõpud on igale heligrupile üks noodimärk kaunistatud pikkade vokaliisidega Retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates Levinuim stiil, eriti antifoonides Pidulikud responsooriumid, alleluia- antifoonides laulud Keskaegne ilmalik laul · Levisid rohkem suulisel teel kui vaimulikud laulud -> vähem infot tänapäeval · Goljaarid ehk vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad; rändavad üliõpilased või vaimulikud (luule on ladinakeelne ja siivutu sisuga armu- ja joomalaulud) · ,,Carmina Burana" suurim vagandilaulude kogumik, kokku pandud 13.sajandil
ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste. Psalmoodia - psalmitekstide laulmine. Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul.(kahe koori vaheldumine) Hümn on stroofilise värsstekstiga. Skventsil- vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Keerulisemad laulud on kaunistatud stiilis responsooriumid, mis on algselt olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud.(solisti ja koori vaheldumine) Kõik eelnimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: silbiline stiil, rühmaline stiil ja kaunistatud stiil. Keskaegse muusika helilaadid kujunesid mitme sajandi jooksul 8-laadisüsteemiks, kus laadide nimed langevad küll ühte vanakreeka omadega, kuid nende vastavad heliread on täiesti erinevad.4 põhilaadi ja igal laadil on kaks tugiheli: finalis ja tenor. Pole loomulikku
merelt", Kantaat ,,Kivide valged juuksed", Kantaat ,,Kivide tulekeel" 5.Rauno Remme (1969-2002) Looming: Elektonmuusika-multimeedia ,,Gen Ision" Videoinstallatsioon ,,Piilutorn" Elekronooper ,,Zond" ,,Railway to London" 6.Tõnis Kaumann (sünd. 1971) Looming: ,,Nihilissimus acutus" (1995) Kammermuusika ,,Skeletisümfoonia" (1996), ,,Chritmas classics vol 1"(2001), ,,Mutant"(lugu gripiviirusest) (2000), Süit ,,Sherlock" (2004), ,,Tenebrae responsooriumid" (2001) Lasteooper ,,Marakratid" (2001), ,,Mina Napoleon" 7.Jüri Reinvere (sünd. 1971) Looming: ,,Loodekaar" kammeransablile (1988) Sümfooniline teos ,,Liivale kirjutatud" (2001) Elektronmuusika ,,Ristna" (1996) Radiofooniline ooper ,,Vastaskallas" (2004) 8.Helena Tulve (sünd. 1972) Looming: Kammerteosed ,,Saar" (1993), ,,Sõnajalad" (1994), ,,Öö" (1997), ,,Sinine" ja ,,A travers" (1998) Esimene orkestriteos ,,Sula" (1999) 9.Timo Steiner (sünd. 1976) Looming:
annaabi.ee 
