lähenemine. Kogu intervjuu salvestatakse ning hiljem transkribeeritakse. Intervjuu käigus teeb intervjueerija märkmeid, tagamaks selle, et salvestatakse ka vastajate emotsioonid. Valiidsus tagatakse sellega, et ette on valmistatud teooria analüüsil põhinev intervjuu küsimustik, mis uurib uurimisküsimustes ning hüpoteesides kajastatud konstrukte. Näiteks sisemise valiidsuse tagamiseks on intervjuule lisaks standardsetele küsimustele lisatud avatud küsimused, mis võimaldavad respondentidel kajastada enda hinnanguid mentorluspaari koostööle. Hiljem vastused kodeeritakse. Valimi kirjeldus Valimi moodustavad X organisatsioon mentorlusprogrammis osalenud 20 paari, kokku 40 inimest. Intervjueeritakse kõiki programmis osalejaid individuaalselt - 20 menteed ja 20 mentorit. Antud ettevõtte siseselt kasutame kõikset valimit (tõenäosuslik valim), kuhu kuuluvad kõik üldkogumi liikmed.
- analüüsida ennetustöö tulemuslikkust. 2.2. Uurimistöö meetodid, valim ja korraldus Lõputöö koostamiseks on kasutatud refereerimismeetodit ja ankeetküsitlusmeetodit. Refereerimismeetodi abil on koostatud käesoleva uurimistöö teoreetiline osa ja anketeerimise abil kogutud uurimistööks vajalik materjal. Käesolevas uurimistöös on kasutatud ankeetküsitlusmeetodit. Anketeerimine valiti uurimismeetodiks sellepärast, et see võimaldas respondentidel vastata anonüümselt ja tegelikkust moonutamata ning oli autori poolt eelistatud seetõttu, et võimaldas kiiresti koguda suurema hulga andmeid uurimistöö problemaatika kohta. Käesoleva ankeedi (Lisa 1) küsimused on koostatud autori poolt. Ankeedis on erinevad küsimused etteantud vastusevariantidega. Enamikul küsimustest on ka vabavastuse andmise variant ja on võimalik väljendada oma arvamust. Ankeet koosneb 25 küsimusest ja on jaotatud kaheks mõtteliseks blokiks
Intervjueerijal on võimalik tõsta vastuste põhjendatust lisaküsimuste esitamisega ja välise vaatluse teel kasutada mahukamat küsimustikku võrreldes postiküsitlusega; kõrgeim vastuste määr. Personaalküsitluse põhiprobleem on vastajate leidmine. Kui juba kontakt on saavutatud, siis võib suure tõenäosusega öelda, et intervjuu toimub. Nii telefoni- kui ka postiküsitluses on paljudel potentsiaalsetel respondentidel vastamisest kergem keelduda kui küsitlejale, kes seisab sinu ees. Samuti on isiklik intervjuu vastajale palju nauditavam kui teised küsitlusviisid; 43 võimalus kasutada lisamaterjale, näiteks mõne toote või reklaami näitamist; kaasaskantavate sülearvutite kasutamine intervjueerimisel, milles on programmeeritud ankeet ja andmetöötlus toimub reaalajas, vastamise käigus.
küsimustele, tehniliselt esitatakse nii et alguses küsitakse mingi küsimus ja lõpus sarnase sisuga küsimus ja respondent ei pane seda tähele. Kui see vastus läheb eelpool vastatast lahku siis kahtlane kas vastas ausalt), filtreerivad küsimused (eesmärk selekteerida välja inimesed kes saavad järgmistele küsimustele vastata) Et küsitlus õnnestuks, siis tehakse enne prooviküsitlus pilotaazuuring. See viiakse läbi ühe osa tulevase kogu valimi seas. Respondentidel palutakse vastata küsimustele ja samas kommenteerida neid küsimusi mis sellel on. Nt et ei taha vastata, jäi segaseks, kahemõtteline jne. Selle eesmärgiks on kohendada olemasolevat küsimustikku eesmärgiga pärast kogu valimilt saada tõsist teaduslikku analüüsi võimaldavat informatsiooni. Kui küsimustik ok, siis minnakse kas anketeerima või intervjueerima. Anketeerimise puhul jagatakse ankeedid kätte (paberil), anketeerija täidab ära ja uurija
Mõned küsitluslehtede koostamise põhimõtted: 1. Küsitluslehele/ankeeti tuleks võtta ainult need küsimused, mille vastused annavad meile just sellist informatsiooni, mis on vajalik põhiülesannete lahendamiseks antud uurimuses. 2. Küsimuste formuleering peab respondendile olema arusaadav ning vastama respondendi teadmistele ja haridustasemele. 3. Küsimused peaksid olema formuleeritud selliselt, et respondentidel on neile põhimõtteliselt võimalik vastata. 4. Tuleks vältida küsimusi, millele on ette teada, et respondent ei taha vastata, sest puudub võimalus tõest vastust saada. 5. Küsimuste järjestus peab olema allutatud meie peamisele eesmärgile saada tõepärast informatsiooni, seega on vajalik küsimused järjestada loogiliselt. Ankeedi üldine kompositsioon: 1. Sissejuhatus. Sissejuhatuses tuleb pöörduda respondendi poole palvega vastata esitatud küsimustele. Tuleb märkida,