BRONHIAALPUU - peabronh – bronchus principalis - sagarabronh – bronchi lobares - segmendibronhid – bronchi segmentales - subsegmendibronhid – bronchi subsegmentales - sagarikubronhid – bronchi lobulares - bronhioolid – bronchioli - lõppbronhioolid – bronchioli terminales - esimesed bronhioolid tekivad pärast peabronhi VI-XII kordset jagunemist, ülasagaras varem, kui alasagaras ALVEOLAARPUU - hingamisbronhioolid – bronchiolus respiratorius - alveolaarjuhakesed - ductulus alveolaris - alveolaarkotikesed – saccus alveolaris STRUKTUURIÜHIKUD Sagarad – LOBI - paremal 3 ja vasakul 2 sagarat - paremal üla- ja kesksagara bronhid eraldi tüvedena, aga vasakul ühise tüvena Lõhed: - põikilõhe – fissura obliqua algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini - lisalõhe – fissura horizontalis paremal kopsul
segmentales -> bronchi subsegmentales -> bronchi lobulares -> bronchioli terminales tl) nim. parema kopsu sagarad ja mis neid üksteisest eraldavad ülasagar, kesksagar, alasagar, lisasagar a) mis lõhe eraldab üla- ja alasagarat fissura obliqua b) kuidas nimetatakse parietaalse pleura osa, mis katab kopsutippu cupula pleura c) vasaku kopsu lingulaarosa segmendid segmentum laterale et mediale/ vasakul segmentum lingulare superius et lingulare inferius d) alveolaarpuu algus bronchiolus respiratorius e) mis moodustavad radix pulmonise peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned, -sõlmed ja närvid ! Kuseelundid – 1 küsimus ! 4. Neer a) vasaku neeru eespinna süntoopia facies gastrica, pancreatica, lienalis, colomesocolica, jejunalis b) kust lähtuvad aa. interlobulares aa. arcuatae c) mis moodustab neerukehakest neerukehake koosneb glomerulus’est ja capsula glomeruli’st
Jäljendid jagunemist, ülasagaras varem, kui alasagaras - südame ALVEOLAARPUU - aordi - hingamisbronhioolid bronchiolus respiratorius - vena azygos'e - alveolaarjuhakesed - ductulus alveolaris - söögitoru - alveolaarkotikesed saccus alveolaris Pinnad STRUKTUURIÜHIKUD - apex + basis Sagarad LOBI
Kondrofibrooskest – asuvad eri suurusega hüaliinse kõhrkoe plaadikesed, mida ühendab sidekude. 59. Alveolaarpuu ja kopsualveoolid. Bronhiaalpuu (arbor bronchialis) lõpeb terminaalsete bronhioolidega, edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna – arbor alveolaris, mis on kohanenud gaasivahetuseks. Bronhioolid (bronchiolus) > terminaalsed bronhioolid (bronchiolus teminalis) > alveolaarpuu > hingamisbronhioolid (bronchiolus respiratorius) > alveolaarjuhakesed - (ductuli alveolares) > alveolaarkotikesed (sacculi alveolares). Hingamisbronhioolidest saavad alguse alveolaarjuhakesed. Alveolaarjuhade lõpposad on laienenud ja moodustavad alveolaarkotikesi.Alveolaarjuhade seintes paiknevad kopsualveoolid (alveoli pulmonis). Alveoolid on ümbritsetud kapillaarvõrgustikuga, mille seina kaudu toimub gaasivahetus väliskeskkonna ja loomorganismi vahel. 60. Eritusorganite üldine iseloomustus.
karjast välja. PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KONSTITUTSIOON Põllumajandusloomade konstitutsioon on kompleksne mõiste- see on organismi tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kogum. Konstitutsioon on pärilik, kuid oleneb mõningal määral ka keskkonnatingimustest. Eri tootmistüübiga veised erinevad üksteisest füsioloogilistelt funktsioonidelt. Konstitutsioonitüüpide klassifikatsioon sveitslase J. U. Duresti järgi: * Hingamistüüp ( Typus respiratorius) on intensiivse ainevahetusega tüüp. Seda tüüpi veistel on toitainete hapendumine (biooksüdatsioon) intensiivne. Neil on pikk kael, kitsas kere, kõrged jalad ja suhteliselt pikk nina. Hingamistüüpi on piimaveised. Roiete suur vahe ja nende tahapoole viltuse asetuse tõttu on loomadel pikk rinnakorv. Piimaveised ehk hingamistüüpi veised on kolmnurkse kehaehitusega Seedetüüp (Typus digestivus) on aeglase ainevahetusega tüüp.
annaabi.ee 
