Kumb neist laseb ravimeid kergemini läbi? Hematoentsefaalbarjäär (HEB) - on barjäär vere ja ajukoe vahel. Platsentaarbarjäär - on barjäär ema ja loote vahel. Kergemini laseb aineid läbi platsentaarbarjäär. 48. Mille kaudu ja millega erituvad ravimid organismist? Neerude kaudud uriiniga, soolestiku kaudu sapi ja väljaheitega, kopsude kaudu väljahingatava õhuga, naha ja limaskestast higina 49. Milles seisneb imendumisjärgne ehk resorptiivne toime? seisneb selles, et süst imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi toimekohas 50. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? mõjub kohe manustamiskohale 51. Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? välispidiselt nahale või limaskestale manustades 52. Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime? intravenoosse 53. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime? füsioloogiline kõrgenenud tase normaliseeritakse 54
kopsuventilatsiooni ja südame minutimahu suurenemise korral. Kopsude kaudu erituvad koos väljahingatava õhuga gaasid ja kergesti lenduvate vedelike aurud. Eritumine naha, limaskestade ja näärmete kaudu sel teel eritub tavaliselt väga väike kogus ravimit. Eritudes võivad põhjustada lokaalseid ärritusnähte ja põletikku. Seega on nendel eritusteedel praktiline tähtsus toksikoloogias. 49. Milles seisneb imendumisjärgne ehk resorptiivne toime? Seisneb selles, et see imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi elundisse või kohta, kus teha vaja. 50. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? Lokaalne toime mõjub kohe manustamis kohale. 51. Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? Paikne toime saadakse välispidise (nahale, limaskestale) kaudu manustades. 52. Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime?
Välispidiselt kasutatavad ravimvormid? Naha ja limaskestade kaudu. Salv, pasta, plaaster. 55. Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse? Steriilseid vesilahuseid (ka kergelt aluselisi/happelisi) Õlilahuseid 56. Milliseid ravimvorme saab manustada kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid. 57. Mis on imendumine ehk Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 58. Selgita imendumisjärgne ehk resorptiivne toime olemust? Seisneb selles, et see imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi elundisse või kohta, kus teha vaja. 59. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? Paikne toime saadakse välispidise (nahale, limaskestale) kaudu manustades. 2018 esimene seminar 3 60. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime? Seisneb selles, et füsioloogiline kõrgnenenud tase normaliseeritakse. 61. Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime?
tuubitaoliseid mahuteid e rektaalpipette. Rektaalpipett peab olema kokku surutud asendis kui ta pärasoolest väljatõmmatakse, muidu võib ravimi tagasi tõmmata. Manustatavas vedeliku hulgas on tavaliselt 1 annus raviainet. Patsiendiasend on sama, mis raviküünalde manustamisel, pärasool peab olema tühi. 20. Inhalatsioonil manustatavad ravimvormid. Inhalatsioonil manustamise nõuded. Paikne manustamine kopsude ja hingamisteede limaskestade kaudu. Saavutatakse paikne ja resorptiivne toime. Eelised:-imendumine on kiire ja täielik, sest ravimi ja orgamismi kontakt pind on suur ja verevarustus manustamiskohas on hea -manustatav kogus kontrollitav ja kergesti muudetav -jääb ära esmane maksapassaaz ja ravim jõuab kiirestu suure vereringesse. Puudused:-hingamiseteede ärritus võib põhjustada rohke limaerituse ja hingamisteede kahjustuse -ravim sattub kopsuveenide kaudu kohe südamesse ja võib avaldada kardiotoksilist toimet. -ravimvormide valik ei ole eriti suurendada
seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e. autodigestiooni eest. Teatud kohtades paiknevad limaskestas seedenäärmed, mis sekreteerivad ensüüme. Limaskesta komponendid: 1.epiteel seedekanali ülemises osas (suuõõs, neel, söögitoru) esineb mitmekihiline lameepiteelina, millel on peamiselt kaitsefunktsioon; seedekanali alumises osas (magu, sooled) on ühekihiline silinderepiteel, mida iseloomustab sekretoorne ja resorptiivne funktsioon 2.limaskesta päriskiht s.o. epiteeli sidekoeline toes 3.limaskesta lihaskiht annab limaskestale aktiivse liikumisvõime 4.limaskesta alune kiht e.submukooskiht ( tunica submucosa )on kohev sidekude, mis ühendab limaskesta tema all oleva lihaskestaga ja võimaldab sellel liikuda lihaskesta suhtes. Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik-Plexus
annaabi.ee 
