Kontrollime ühikut: 1 1 [ f0 ]= = = Hz Vs · As s A·V Resonantsi saavutamiseks võib muuta · pooli induktiivtakistust xL näiteks teras- südamiku õhupilu suuruse muutmisega · mahtuvustakistust xC näiteks pöördkonden- saatori või rööbiti ühendatavate kondensaatoritega · sagedust Resonantsnurksagedus 1 0 = LC Resonantssagedusele vastav reaktiivtakistus L xC = x L = 0 L = LC ei sõltu sagedusest ja seda nimetatakse laine- takistuseks L z laine = . C 95 Kui lainetakistus on aktiivtakistusest suurem ( z laine > r ), siis on pinge reaktiivtakistusel suurem toiteallika pingest. Pingeresonantsi puhul on vool määratud ainult vooluringi aktiivtakistusega
võnkeringide abil. Kandevsagedusele häälestamisel saavutatakse just sellel sagedusel suurim võimendus. VV selektiivsus sõltub häälestatavatevõnkeringide arvust, nende hüvetegurist Q ja vastuvõetavast sagedusest fS. Kõrgematel sagedustel Q väheneb kõrgsageduslike kadude tõttu. Võnkeringide läbilaskeriba laius on pöördvõrdeline fS hüveteguriga Q. f Q Arvuliselt määratakse selektiivsus resonantssagedusele vastava võimendusteguri k0 ja k0 lahkuhäälestussagedusele kn vastava suhtega S C . kn Selektiivsuskõvera koostamiseks kasutatakse sama mõõteskeemi (sama mis tundlikkuse mõõtmisel). Signaali generaatorist antakse aseantenni kaudu VV sisendisse 400Hz helisagedusega 30% sügavuselt moduleeritud KS pinge sellel kandevsagedusel, millel selektiivsuskõverat koostada soovitakse
· Rehvirõhk või koormus ei mõjuta tulemusi. · Vedrustus testitakse kolme minutiga ja selgelt arusaadavad tulemused Monroe® ,,Expert" vedrustuse testimisseade prinditakse välja. · Analüüsitakse amortisaatori reageerimist resonantssagedusele (teelpüsivuse jaoks kõige kriitilisem sagedus). · Saadaval ka 100% mobiilne versioon. 2.4. Monroe® vedrustuse testimisseade · Kiire, usaldusväärne ja ökonoomne
Madalatel ja keskmistel sagedustel on šuntiva parasiit- ja kollektortakistuse mahtuvustakistus Ckm suur ja korrektsioonpooli induktiivtakistus XL väike ning nende toimet pole vaja arvestada. Kõrgetel sagedustel hakkab XCkm vähenema ja L piirudmisel hakkab sageduskarakteristik langema. L-i sisseviimisel skeemi ja selle õige valikuga neil sagedustel, kus algab võimenduse vähendamine, avalduvad L-ist ja Ckm-ist tekkinud rööpvõnkeringi resonantsnähtused. Sageduse lähenemisel resonantssagedusele suureneb rööpvõnkeringi takistus. Ekvivalentse koormustakistuse suurenemine sageduskarakteristiku resonantssageduse läheduses kompenseerib võimenduse languse. Selle tulemusena väheneb ka siirdekarakteristiku tõusu kestus. 1 L Võnkeringi optimaalne hüvetegur: Q R C 0,64
Kontrollime ühikut: 1 1 [ f0 ]= = = Hz Vs · As s A·V Resonantsi saavutamiseks võib muuta · pooli induktiivtakistust xL näiteks teras- südamiku õhupilu suuruse muutmisega · mahtuvustakistust xC näiteks pöördkonden- saatori või rööbiti ühendatavate kondensaatoritega · sagedust Resonantsnurksagedus 1 0 = LC Resonantssagedusele vastav reaktiivtakistus L xC = x L = 0 L = LC ei sõltu sagedusest ja seda nimetatakse laine- takistuseks L z laine = . C 95 Kui lainetakistus on aktiivtakistusest suurem ( z laine > r ), siis on pinge reaktiivtakistusel suurem toiteallika pingest. Pingeresonantsi puhul on vool määratud ainult vooluringi aktiivtakistusega
annaabi.ee 
