Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on 0,1 Ω või 100 Ω? 12 Ω (elektromotoorjõud ekvivalentskeemil: 1,2 V ja sisetakistus 2,4 Ω, voolugeneraatori (lühis)vool on 0,5 A; esimesel juhul on mõistlikum kasutada Nortoni ja teisel juhul Thevenini ekvivalentskeemi) 3. Leida jadaühenduses RCL ahela resonantssagedus, hüvetegur ja sagedusriba, kui ahela takistus on 10, mahtuvus on 150 nF ja induktiivsus 0,02 H. Milline on ahela takistus signaalile resonantssagedusel? Milline on pinge amplituud kondensaatoril resonantssagedusel, kui ahelale rakendatud siinuselise signaali pingeamplituud on 6 V? Skitseerige antud ahela jaoks sagedussõltuvus (voolu amplituudi sõltuvus sagedusest) ja faasisõltuvus (pinge ja voolu vahelise faasi sõltuvus sagedusest)! ωR = 18,2·103 s-1 e. 2897 Hz; Q = 36,5; Δω = 79,4 Hz; 10 219V. 4. Sarnane ülesanne rööpresonantsi jaoks aga antud juhul, milline on voolu amplituud resonantssagedusel
RE 2k 2k 2k E 10V 10V Ik0 1mA 1mA R0e 3k 3k UE0 2V 2V RK 510 510 510 f 60kHz 60kHz Rsig 120 120 5. Mudeli amplituud-sageduskarakteristik joonisena. Joonis 2. Mudeli sageduskarakteristik. 6. Maketilt mõõdetud võimendi resonantssagedus f0. Võrrelda tulemust mudelil leitud väärtusega. Vajadusel selgitada erinevuse põhjuseid. Mõõta pingevõimendus ku0 resonantssagedusel. Esitada saadud tulemused aruandes. Resonantssagedus mudelil f0=54.1808KHz Resonantssagedus maketil f0=58kHz Erinevuse põhjuseks on see, et maketile ei leidunud sama väärtusega elemente, mis mudelil paika sai pandud. Vastavad elemendid said valitud suhteliselt ligilähedased mudeli omadele ning sellest ka kerge resonantssageduse erinevus. · Mudeli pingevõimendutegur ku0. Usis := 1.5V Uv := 13.4529 V Uv ku0 := Usis ku0 = 8.969 7
10 10 10 10 Frequency (rad/sec) Joonis 7. Võnkelüli amplituudi- ja faasisageduskarakteristik 7 Amplituudi- sageduskarakteristiku graafikul on näha, et süsteem võimendab väljundit, mis on tingitud resonantssagedusest. Kui sumbuvustegur on väike, siis on resonantssagedusel esinev piik teravam. Faasi-sageduskarakteristiku graafikult näeme, et kõrgematel sagedustel läheneb karakteristik -180 –le ning madalamatel sagedustel nullile. Vahepealne järsk osa on tingitud resonantssagedusest, mida väiksem on sumbuvustegur seda järsem on langus. Bode Diagram From: Constant (pt. 1) To: Transfer Fcn (pt. 1) 0 5
võimsusvõimendi sisendtakistus peab olema vähemalt 10 k (10 korda suurem). Eelvõimendi standartne väljundpinge ja võimsusvõimendi vähim sisendpinge, millele vastab nimiväljundvõimsus võimsusvõimendi väljundis, mis on 1V. Võimsusvõimendi väljundtakistus (Rv) peab olema vähemalt 3 korda väiksem kõlari nimitakistusest (Rk). Seljuhul summutab võimendi väljundtakistus rahuldavalt kõlarite võnkesüsteemi vabavõnkumisi nende resonantssagedusel. Tegelikult on saavutatav väljundtakistus kümnendikes -des, kuid erilülituste abil saab väljundtakistuse muuta 0-ks või negatiivseks. Kõlari summutamise teguri (Fd = Rk / Rv) arvutamisel tuleb arvestada ka juhtmete takistust. Nimisisendtakistusteks on kõlaritel 4 ja 8 ning kuularitel 16 . Kuularite takistused võivad olla ka 8, 100, 200, 300, 600, 1000, 2000 ja 4000 . Võimendi kuulari takistus peab olema 120 +/- 20% ja võimsus selles väljundis vähemalt 0,1W ehk 100mW
Ülekandetegur detsibellides määratakse seosega K() [dB] = 20 log K(). [vaata | 9. Resonantsahelad. muuda] Pooli, kondeka ja takisti jadaühendus. Kogutakistuse ja voolu sõltuvus sagedusest. Resonantssagedus. Pingete liitumine ahela osadel. Ahela takistus resonantssagedusel. Ahel tõkkefiltrina. Rööpne võnkering. Voolud läbi kondeka ja pooli erinevatel sagedustel. Vool resonantssagedusel. Võnkeringi näivtakistus sõltuvalt sagedusest. Resonantskõver. Pingeresonants: toimub pingete liitumine nii, et nende pingete summa on null. Kui = 0, siis vool on ühine, ühesugune. vs = vv + jLi + i/(jC), mille jagades i-ga läbi saame, et kogutakistus komlekskujul
ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures x L = xC , siis ka U L =U C . See tähendab, et U L U C = 0 . Pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Madal sagedus Resonantssagedus Kõrge sagedus Resonantssagedusel f0 on x L = 2 f 0 L ja 1 xC = . 2 f 0 C 1 See tähendab, et 2 f 0 L = , 2 f 0 C 94 Millest resonantssagedus 1 f0 = . 2 L C f0 resonantssagedus hertsides (Hz) L induktiivsus henrides (H) C mahtuvus faradites (F) Seda seost tuntakse maailmas Thomsoni valemina. William Thomson, lord Kelvin (1824--1907) oli
sageduskarakteristiku resonantssageduse läheduses kompenseerib võimenduse languse. Selle tulemusena väheneb ka siirdekarakteristiku tõusu kestus. 1 L Võnkeringi optimaalne hüvetegur: Q R C 0,64 k km Sellest suurema Q korral tekib resonantssagedusel sageduskarakteristiku tõus ja siirdekarakteristikul tekib ülevõnge. Sagedustel, mis ületavad võnkeringi resonantssageduse, hakkab astme võimendustegur uuesti langema, sest koormustakisti kollektorvooluringis hakkab uuesti vähenema. Kui Q = 0,64, siis astme LLR laieneb 1,72x, kuid võimendus jääb samaks. KSK kasutamine skeemis vähendab ka faasimoonutusi väljundis, sest Ckm põhjustab UV negatiivset faasinihet ja L pos. faasinihet.
& XC X L jC Z = = ; XC + X L 1 + jL jC kus XC = 1/C , XL = L. Muutub sagedus, muutub ka võnkeringi takistus. Ideaalsel rööp- võnkeringil resonantssagedusel (0): 1 1 XC = XL = 0 L 0 = 0C ; siit saame LC 116 Ideaalse rööpvõnkeringi takistus on lõpmatu suur (reaalselt: aktiivne ja maksimaalne). Kõik läheb koormusele! Võnkeringi pinge muutumise iseloom sageduse muutumisel (reso- nantsikõver) on sama mis võnkeringi takistusel. Seejuures sagedu-
Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega. Elektromagnetlaine toimib selle võnkumise suhtes sundiva jõuna (esineb resonants). Kuna n = 1/2 ja kehtib seos = (0) r2/(r2 - 2) siis on aine dielektriline läbitavus ja murdumis- näitaja n resonantssagedusel r määramatud. Laetud osakesed võivad võnkuda kui: 1) vabad 19 laengukandjad (juhtivuselektronid), 2) seotud laengukandjad (valentselektronid), 3) ioonid ioonkris- tallis. Vastavad resonantssagedused määravad dispersioonikõvera n = n () kuju. Valguse neeldumine on valguse intensiivsuse vähenemine aines kiirgusenergia üleminekul teisteks energia- liikideks.
Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega. Elektromagnetlaine toimib selle võnkumise suhtes sundiva jõuna (esineb resonants). Kuna n = 1/2 ja kehtib seos = (0) r2/(r2 - 2) siis on aine dielektriline läbitavus ja murdumis- näitaja n resonantssagedusel r määramatud. Laetud osakesed võivad võnkuda kui: 1) vabad laengukandjad (juhtivuselektronid), 2) seotud laengukandjad (valentselektronid), 3) ioonid ioonkris- tallis. Vastavad resonantssagedused määravad dispersioonikõvera n = n () kuju. Valguse neeldumine on valguse intensiivsuse vähenemine aines kiirgusenergia üleminekul teisteks energia- liikideks.
Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega. Elektromagnetlaine toimib selle võnkumise suhtes sundiva jõuna (esineb resonants). Kuna n = 1/2 ja kehtib seos = (0) r2/(r2 - 2) siis on aine dielektriline läbitavus ja murdumis- näitaja n resonantssagedusel r määramatud. Laetud osakesed võivad võnkuda kui: 1) vabad laengukandjad (juhtivuselektronid), 2) seotud laengukandjad (valentselektronid), 3) ioonid ioonkris- tallis. Vastavad resonantssagedused määravad dispersioonikõvera n = n () kuju. Valguse neeldumine on valguse intensiivsuse vähenemine aines kiirgusenergia üleminekul teisteks energia- liikideks.
ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures x L = xC , siis ka U L =U C . See tähendab, et U L U C = 0 . Pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Madal sagedus Resonantssagedus Kõrge sagedus Resonantssagedusel f0 on x L = 2 f 0 L ja 1 xC = . 2 f 0 C 1 See tähendab, et 2 f 0 L = , 2 f 0 C 94 Millest resonantssagedus 1 f0 = . 2 L C f0 resonantssagedus hertsides (Hz) L induktiivsus henrides (H) C mahtuvus faradites (F) Seda seost tuntakse maailmas Thomsoni valemina. William Thomson, lord Kelvin (1824--1907) oli
annaabi.ee 
