häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused (immuunsuse langus), kaasuvad haigused, kahjustavad välisfaktorid (võõrkehad, invasiivsed protseduurid). Nt. hospitaaliinfektsioon. Eksogeenne- haigla keskkonnast (toit,aparatuur), haigla personalilt. Endogeenne- inimese enda mikrofoorast: Primaarne- indigeenne e. residentne mikrofoora Sekundaarne- eksogeenne e.transiitne mikrofoora. 7. Inimese normaalne mikrofoora. Indigeenne e. residentne (püsiv) e. sümbiontne mikrofoora. Eksogeenne e. transiitne mikrofoora. Probiootkumid. Inimese normaalne mikrofoora on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist. Mikroorganismide hulk inimese organismis on 10 korda suurem, kui tema keharakkude hulk. Normaalne mikrofoora kaitseb organismi
8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse immuunsusega-jh 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid- staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes indigeene e. Residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4
samal ajal nahapoorid ning seetõttu naha pinnale jõudvate mikroobide hulk isegi kasvab. Hoolimata naha pidevast kokkupuutest väliskeskkonnaga on seal erinevate mikroobide liigirikkus arvatust väiksem. Staphylococcus epidermises Staphylococcus aureus Streptococcus sp. Prorpionbacterium acnes Corynebacterium sp. Lactobacillus sp. Micrococcus sp. Candida albicans jt. seened Residentne floora- mikroorganismid, mis on kinnitunud nahale või elavad naha pindmistes kihtides, k.a. näärmetes ja karvanääpsudes. Nende hulk ja liigiline koostis on võrdlemisi püsiv, pesemisega ei hävine. Pesemine avab naha poorid ja seetõttu naha pinnale jõudvate mikroobide hulk kasvab. Naha residentmikrofloora moodustavad peamiselt grampositiivsed mikroobid: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus sp, Proprionbacterium acnes jt.
viirus. Kasutades kodeeritud viitasid, mis sisaldasid programmi tegelikke viitasid laeb DIR II programmi, mille kasutaja kavatses käivitada. Üks põhilisi DIR II sümptomeid on see, et viirus on ka siis süsteemis, kui käivitatakse viirusvabalt kettalt. Kopeerides faile nakatunud kettalt on tulemuseks see, et failid ei kopeeru korralikult. Uued kopeeritud failid sisaldavad viiruse koodi, mis on paigutatud ketta viimasesse klastrisse. Juhul kui DIR II ei ole mälus residentne, käivitamisel DOS-i programmi CHKDSK, on resultaadiks teade suurest hulgast kadunud klastritest. Kõikide käivitusfailide kohta öeldakse, et nad on cross-linked ühes ja samas sektoris. See sektor on viiruse koodi asukoht kettal. Kui kasutada aga veel parameetrit /F, siis on tulemuseks kõigi käivitusfailide jääv moonutus. Käivitades aga CHDSK ajal, mil viirus on mälus residentne, ei järgne mingit teadet kahjustuste kohta. 4.3 MBR- (Partitsiooni tabeli) viirused. (Stoned).
õietolm levib putukate ja tuulega ning saastab ümbruskondsed mahe- ja tavapõllud. 4) Inimestepoolne sekkumine looduse tasakaalu ka geenide tasandil võib tuua kaasa väga ettearvamatuid tagajärgi, rikkudes veelgi looduse tasakaalu. Võib kaasneda siiratud muundinfo kontrollimatu levik. o Taiwanis on GM-riisi tõttu saatatud kohaliku metsiku riisi populatsioonid ning seeläbi nende pärilikud omadused rikutud. o Tubakataimedest on antibiootikumile residentne geen üle kandunud taimes olnud baktereisse ja viirustesse. Seega võib materjal edasi levida mitmesugustes mikroorganismides, sh haigusetekitajates. Nt kahjuril võib kujuneda residentsus taimes sünteesitava toksiini suhtes. Või kujunevad sekundaarsed kahjurid need taimedel toituvad liigid, kes põhikahjuri hävitamise tõttu saavad paremad toitumistingimused, muutuvad arvukatena ise kahjuriteks (nt lehetäid). Kuigi bakteri toksiini sünteesiv taim
i. Nakatamissüsteem ii. Päästikumehhanism iii. Toimelaeng 1.1.1. Nakatamissüsteem Nakatamissüsteem on kolmest loetletud komponendist viiruse kõige olulisem osa. Ülejäänud osad võivad isegi puududa. Nakatamissüsteemi ülesandeks on: 1) leida sissepääs rünnatavasse süsteemi nakatatud programmi kaudu, 2) mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja; 3) alglaadeprotsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust residentne ja aktiivne. Hõivata kontroll töötlusressursi (protsessoriaja) üle: saavutada aktiveerimine ja juhtimine ainult nakatatud programmi töötluse ajal; saavutada residentsus ja juhtimine alglaadeprotsessiga; saavutada residentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega; saavutada residentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega. 4
Tavaliselt koosneb arvutiviirus kolmest tüüpkomponendist: 1. Nakatamissüsteem 2. Päästikumehhanism 3. Toimelaeng 1.1.1. Nakatamissüsteem2 Nakatamissüsteem on kolmest loetletud komponendist viiruse kõige olulisem osa. Ülejäänud osad võivad isegi puududa. Nakatamissüsteemi ülesandeks on: leida sissepääs rünnatavasse süsteemi nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja; alglaadeprotsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust residentne ja aktiivne. Hõivata kontroll töötlusressursi (protsessoriaja) üle: saavutada aktiveerimine ja juhtimine ainult nakatatud programmi töötluse ajal; saavutada residentsus ja juhtimine alglaadeprotsessiga; saavutada residentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega; saavutada residentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega. 2 Nakatamissüsteem on kolmest loetletud komponendist viiruse kõige olulisem osa
Terminit "viirus" kasutatakse harilikult, et viidata paljudele erinevatele nuhkvara programmide tüüpidele. 1.3.Viiruste ehitus ja talitlus 1.3.1.Nakatamissüsteem Nakatamissüsteem on viiruse kõige olulisem osa, ülejäänud osad võivad isegi puududa. Ta peamised ülesanded on järgmised: 1. Saada sissepääs rünnatavasse süsteemi · nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja · algladeprotsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust residentne ja aktiivne 2. Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale · operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile · muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda 3. Nakatada teisi programme · omaenda koodi lisamise teel 4. Vältida avastamist · tänu kasutaja tähelepanematusele ning turvavahendite ja -menetluste puudumisele arvestatuna
Inflatsiooni tipp leidis aset 1992. aasta juunis enne rahareformi (keskmine muutus 1992. aastal 969%). Aastatel 1995-1998 toimunud inflatsiooni astmeline aeglustumine on toodud tabelis 1. Eesti kaupade hinnatase on võrreldes Lääne-Euroopa hindadega täna veel ca 60-65% tasemel, teenuste hindade osas veel madalamal, seega kestab konvergentsi protsess veel aastaid. Tööjõuturg. Turumajandusele ülemineku perioodil, alates 90. aastate algusest, on tööturul toimunud olulised muutused. Residentne elanikkond on vähenenud 1990. aasta 1,57 miljoni inimese tasemelt ligi 100 tuhande inimese võrra ehk ca 6%, seda suures osas tänu mittekodanike emigreerumisele Venemaale. Töökohtade arv vähenes 800 tuhande tasemelt 1992. aastal 635 tuhandeni 1997. aastaks. Töötuse aste ILO definitsiooni ja läbiviidud tööjõu-uuringute alusel moodustas 1997. a teises kvartalis 10,5% tööealisest elanikkonnast. Aasta jooksul töötuse määr langes, moodustades 1998. a teises kvartalis 9,6%
programmiüksus · Object module (2) · Linkmiseks piisavalt täielik objektprogramm või ta osa. Objektmooduleid väljastavad harilikult assemblereid ja kompilaatorid. Lähtekood · Source code * lähtekood · Kood väljendatuna kujul, mis sobib sisendandmetekse assemblerile, kompilaatorile või mule translaatorile. Süsteemsed teegid · System library * süsteemiteek · Andmetöötlustsüsteemis residentne tarkvarateek, mille poole saab pöörduda ta kasutamiseks või mida saab viitamisega lülitada teistesse programmidesse. Linkimine · Mõned OS-id lubavad vaid staatilist linkimist (static linking), teised aga ka dünaamilist (dynamic linking) · Staatiline linkur ühendab kõik kasutatud teegid ühte käivitatavasse moodulisse · Dünaamiline linkur eri teegid luuakse/jäetakse eri laademoodulistesse. Mälu eraldamine · Programmidele mälu eraldamist jaotatakse:
Oktoobris leidis aset järgmine juhtum Microsoftis. Kompanii Sveitsi osakonna tehnilise toe veebilehel avastati ühes Wordi dokumendis makroviirus Wazzu. Veidi hiljem avastati sama viirus ka Sveitsis toimunud arvutitehnoloogia näitusel Orbit Microsofti poolt levitatud CD-plaatidel. Probleem selle viirusega veel ja jätkus ja nii avastatigi see viirus septembris Microsoft Solution Provider CD-plaadilt. 18 Detsembris ilmus esimene operatsioonisüsteemile Windows 95 kirjutatud residentne viirus Win95.Punch, mis laadides end süsteemi kui VxD-draiver, võttis üle kõik failide poole pöördumised ja nakatas need failid. Tervikuna võib seda aastat pidada viirusekirjutajate laiaulatusliku pealetungi alguseks Windowsi operatsioonisüsteemidele 95 ja NT ning Microsoft Office'i rakendustele. 2.18 1997. aasta Veebruaris ilmus esimene operatsioonisüsteemile Linux kirjutatud viirus Linux.Bliss. Sealt edasi on Linuxile mõeldud viirused edasi arenenud ja viirusekirjutajate poolt on
annaabi.ee 
