Iiri suursaadik Eestis on Noel Kilkenny (alates 21.10.2004) ja Eesti suursaadik Iirimaal on Simmu Tiik (alates 22.05.2003). Eelnevalt on Eestit Iirimaal esindanud suursaadikuna Riivo Sinijärv (1994-1995) ja Raul Mälk (1996-2003), ajutise asjurina Jüri Seilenthal (1997-1999), Triin Parts (1999- 2002) ning Krista Kilvet (2002-2003). 3. detsembril 1991 akrediteeriti esimeseks Iirimaa suursaadikuks Eestis resideerimisega Stockholmis Paul D. Dempsey (kuni 16.01.1995). Talle järgnesid Helsingis resideerinud suursaadikud Dáithí O'Ceallaigh (1995-1998) ning Geaoróid Ó Broin (1999-2001). Esimene Tallinnas resideerinud suursaadik oli Sean Farrell (2001-2004). 1920. ning 1930-ndail aastail oli Eesti Vabariigil Dublinis ka auasekonsulaat. Tänaval, millel asus Eesti esimene konsulaat, asub ka praegu Eesti praegune saatkonnahoone Dublinis. 11 Majandussuhted Eestiga Kaubavahetus
välismaised kaupmehed, inglased ja hollandlased, eelistasid Tallinnale Narvat, kuna selles piirkonnas oli kauba toimetamine mööda sisveeteid mugavam. Narvast ühes Jaanilinnaga sai Rootsi suurriigi saatuse jaoks üks olulisem kindlustuslinn tänapäeva Eesti territooriumil. 17- 18.saj. see oli Tallinna järel teine linn. See oli kõige Rootsilikul linn terves Rootsi impeeriumis. Pakuti lausa välja, et Narvast peaks saama Stockholmi järel Rootsi kuningriigi teine pealinn, kus kuningas oleks resideerinud igal kolmandal aastal. Narva puuduseks oli aga see, et ta oli oma suure ülesande jaoks liiga väike ja kitsas, sõjavägi ei tahtnud kaitseehitiste vahele ära mahtuda. 1659.a suur tulekahju lahendas selle probleemi ning Narvast kujunes Rootsi aja lõpuks tõeline Põhjamaade barokkpärl. Saaremaa liideti Rootsiga 1645.a Brömsebrö rahuga. Sarnaselt Rootsi valduses oleva Põhja- Eestiga oli siin kõrgeimaks kohtuastmeks ülemmaakohus, edasikaebused tuli esitada kas
9600 km². Piiskop oli ühtaegu nii ilmalik kui ka vaimulik võimukandja. Stifti (ilmaliku võimuala) ja diötseesi (vaimuliku võimuala) piirid olid erinevad. Tartu piiskopi diötseesi kuulusid ka Liivi ordu läänid Edela- ja Kesk-Eestis. Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus ka toomkirik. Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224, aastatel 12231224 oli piiskop resideerinud Otepääl. Piiskopi ametinimetus loodi 1235, kuni selle ajani oli ta ametlikult Lihula piiskop. Seda seetõttu, et esimene Tartu piiskop Hermann von Buxhövden oli varem määratud just Lihula piiskopiks, kuid maa vallutamise järel määrati talle hoopis Ugandi. Paavst kinnitas uue nimetuse aga alles kümme aastat hiljem, kui Lihulas oli end sisse seadnud Saare-Lääne piiskop. Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel.
ta perekond ja tuttavad seda ka ei oleks soovinud. Juba mõni kuu hiljem rebis Mozart end jäädavalt Salzburgist lahti, et edasi tegutseda Viinis. München Tellimus kirjutada Müncheni uusaasta-karnevaliks opera seria (itaaliakeelne tõsine ooper; täpsem nimetus tollal oli dramma per musica) jõudis Mozartini1780. aasta suvel. Münchenis valitses tollal juba teist aastat kuurvürst Carl Theodor, kes enne seda oli resideerinud Mannheimis ning kujundanud sellest olulise muusikakeskuse. Mannheimi orkestrit pidas Mozart oma paljudel reisidel kuuldud orkestritest parimaks mängutaseme, koosseisu ning distsipliini poolest. (Ei ole juhus, et just Mannheimist pärinesid olulised impulsid klassikalise orkestrikoosseisu ja sümfooniazanri väljakujunemisel). Ent lisaks muusikale köitis Carl Theodorit ka teater ning Mannheimis oli tugev ooperi- ning näitetrupp
suunatud keisri vastu. Keisri tegelik võim jäi edaspidi piiratuks vaid Habsburgide pärusvaldustega (Austria, Ungari, Böömi- ja Määrimaa), andes Voltaire'ile hiljem põhjust ironiseerida, et ,,Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ei ole ei püha, pole kuidagi seotud Roomaga ega ole enam ka impeerium." Pärast 1648. aastat peeti keisrist rääkides silmas eelkõige Austria valitsejat. Alates 1663. aastast alaliselt Regensburgis resideerinud riigipäeval oli vaid konsultatiivvõim. Vürstid saatsid istungitele oma esindajad, kes iga hääletamise eel sõitsid laiali valitsejate seisukohti selgitama. Saksamaa edasine areng sai olla vaid maa ühendamine. 18. sajandi alguses kujunes välja saksa dualism kaks keskset riiki, mille ümber võis tulevane koondumine toimuda. Need olid keisri (Habsburgide) valdused (Austria) ning Brandenburg-Preisimaa. Preisimaa
annaabi.ee 
