" (Kosares 2007, 15) Need, kes Saksamaa kokkuvarisemise üle elasid, olid juba enne selle protsessi käivitumist varunud kulda ja teisi ainelisi varasid see on üks kuulsamaid näiteid kulla väärtusest varade säilitamisel (Kosares 2007, 17). "Ameerika dollar on endiselt maailma reservaluuta, kuigi selle ülekaal on alates 1970ndate keskpaigast oluliselt vähenenud. Nende riikide arv, kes on oma valuuta dollariga sidunud, on vähenenud poole võrra, 24-le. Reservvaluutana peaks dollar olema usaldusväärne ja kindel vara, mille omamine võimaldab väärtusi säilitada, kuid juba 3 mitmel järjestikusel Ameerika valitsusel pole õnnestunud seda dollari rolli täita." (Kosares 2007, 18-19) "1994. aasta detsembrikuus toimunud Mehhiko peeso kokkuvarisemine on hea näide sellest, kuidas kuld kaitseb varandust valuutakriisi ajal. Praeguseks kurikuulsa nimega Jõuluüllatus algas, kui valitsus teatas peeso devalveerumisest. Sellele järgnes
Seetõttu jääb kullareservide kasv maailma majandusarengus oluliselt maha ning seetõttu ei ole kulla roll enam nii oluline nagu varasemal perioodil. Ka USD nagu iga teinegi valuuta ei ole ideaalseks reservivahendiks. Võimalus dollarit kasutada sõltub nt oluliselt sellest, millist finantspoliitikat USA ajab ning milline on tema huvi, et dollarit kasutatakse massiliselt väljaspool tema piire. Ühest küljest annab dollari püsimine maailma reservvaluutana soodsa võimaluse USA-le finantseerida oma maksebilansi defitsiiti , kuid samas on see takistuseks riigi majanduse juhtimisel rahapoliitika kaudu. Seetõttu vajatigi mingit uut arvelusühikut, mis ei sisaldaks nimetatud puudusi ja milleks saigi SDR. See ei piira ühegi riigi võimalusi ajada iseseisvat rahapoliitikat ning ta võimaldas suhteliselt takistusteta igal riigil suurendada oma riigi valuutareserve just siis kui maailmamajandus seda vajas. Valuutareservid lasevad riikidel
olid väärismetallid: kuld ja hõbe. Kulla ja hõbeda väljatõrjumine ja asendumine rahvuslike valuutadega selles rollis oli keerukas ja pikaajaline protsess Rahvusvaheliseks said nende riikide valuutad, mille majandusel oli suurem kaal; nende valuutat vahetati kulla vastu stabiilse kursi alusel. Teiste riikide valuutad ei saavutanud sellist positsiooni ja võivad esineda näiteks vaid kui rahvusvaheline kaubandusvaluuta, mitte kunagi aga reservvaluutana. Kolmandad valuutad tekivad ja arenevad kui spetsiifiline rahvusvaheline raha ja neid ei kasutata riikide sees. 35)Rahvusvaheliste valuutasüsteemide ajalooline areng: klassikaline kullastandard, - Klassikalise kullastandardi süsteemi iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Keskpank kohustus ostma ja müüma kulda (ja ainult kulda!) fikseeritud hinnaga koduse valuuta eest. 2. Residendid võisid kulda vabalt eksportida-importida. kulla vahetusstandard, -
Sel viisil tagatakse, et keskpankade operatsioonid on kooskõlas eurosüsteemi vahetuskursi- ja rahapoliitikaga. Reservvaluuta (või ankurvaluuta) on valuuta, mida erinevad valitsused ja institutsioonid hoiavad märkimisväärsetes kogustes reservidena. Hetkel on maailmas peamine reservvaluuta USA dollar, mida teised riigid hoiavad reservidena kõige enam. Suurim osa Eesti Panga reservidest on paigutatud just euroala riikide võlakirjadesse, seega hoitakse reservvaluutana peamiselt eurot. 10. Eurotsoon, selle areng, selle juhtimine, selle reeglid. Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala riikide rahandusministrid moodustavad eurogrupi, mida juhib alates 21. jaanuarist 2013. Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem. Enne Dijsselbloemi
tootmiskulud on kasvutrendiga. Seetõttu jääb kullareservide kasv maailmamajanduse arengust oluliselt mahaning seetõttu ei ole kulla roll enam nii oluline nagu varasemal perioodil. Ka usa dollar nagu teinegi valuuta ei ole ideaalseks reservivahendiks – võimalus dollarit kasutada sõltub näiteks oluliselt sellest, millist finantspoliitikat USA ajab ning milline on tema huvi, et dollarit kasutatakse massiliselt väljaspool tema piire. Ühest küljest annab dollari püsimine maailma reservvaluutana soodsa võimaluse USAle finantseerida oma maksebilansi defitsiiti, kuid samas on see takistused riigi majanduse juhtimisel rahapoliitika kaudu. Seetõttu vajatigi mingit uut arveldusühikut mis ei sisaldaks nimetatud puudusi ja milleks saigi SDR. See ei piira ühegi riigi võimalusi ajada iseseisvalt rahapoliitikat ning see võimaldas suhteliselt takistuseta igal riigi suurenadada oma valuutareservi just siis kui maailmamajandus seda vajas. Valuutareservid võimaldavad riikidel jätkata