Eesti väejuhatus kasutas Vabadussõjas ka Vene valgekaartlasi ja mais 1919 tungisid Eesti väed koos valgekraadiga üle Narva jõe ning hõivasid seal suure maa-ala; 25. mail vallutati Pihkva ning loovutati see Vene valgekaartlastele. 1919 aasta suveks oli Punaarmee Eesti kõigil rinnetel lüüa saanud. Eesti Töörahva Kommuun kuulutati moskvas laialisaadetuks. Vabadussõja üheks etapiks oli Landeswehri sõda. Nimelt oli I maailmasõja jäänusena jäänud Lätisse üks Saksa reservkorpus, millele lisandus veel baltisakslasi ja nendest koos moodustati niinimetatud Landeswehri (Maakaitsevägi). Selle juhiks sai kindral Rüdiger von Goltz. Vabadussõja jätkuna lõid eestlased Põhja - Lätist Punaarmee välja. Landrewehr süüdistas nüüd Eestit Põhja - Läti okupeerimises. Nad nõudsid eestlaste lahkumist Põhja - Lätist. Algasid läbirääkimised, mis aga tulemusi ei andnud. Landeswehr provotseeris tulevahetuse tulistades üht Eesti soomusrongi. 5. juuni 1919
7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste väejuhtideks olid Johan Laidoner (eestlane), Nikolai Judenits (venelane) ja Walter Cowan (inglane). Venemaa poolel juhtisid vägesid Jukum Vacietis, Dmitri Nadjoznõi ja August Kork, kõik olid pärit Nõukogude Venemaa armeest. 1919. aastal olid Saksa vägede juhtideks Rüdiger von der Goltz (sakslane) ja Alfred Fletcher (baltisakslane). Eesti Vabadussõjas aitas Eesti võidule kaasa 2000 Soome vabatahtlikku + Soome ohvitserid, Bibikovi eskadron
Eesti sõjavägi 1919. a suvel lõunarindel sõdis Landeswehri vastu, mille moodustasid samuti baltisakslased, pataljoni liikmete endised seisuse-, lapsepõlve-, õpingu- ja teenistuskaaslased. 1919. a suveks oli osa sõjategevusest kandunud Põhja-Lätti, kus kolmest Eesti diviisist opereeris kaks, puhastades territooriumi Punaarmeest. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv 4 Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi
ja tema staabiülem oli kapten Nikolai Reek. Vene laevastiku merejõud Liivi lahel koosnesid kahest vanast soomuslaevast (Slava ja Grazdanin), 3 ristlejast ja 33 hävitajast, lisaks väiksemad laevad. Liivi lahe laevastikku juhtis viitseadmiral Mihhail Bahhirev. Saksa dessant Saaremaale operatsioon Albion algas 12. oktoobril 1917 ja kestis viis päeva. Dessant maandati Tagalahte. Operatsiooni üldjuht oli jalaväekindral Hugo von Kathen, kellele allus XXIII reservkorpus. Sellele oli juurde antud 42. jalaväediviis kindralleitnant Ludwig von Estorffi juhtimisel. Dessandiks moodustatud merejõududesse kuulusid lahinguristleja ,,Moltke", 10 lahingulaeva, 9 ristlejat, 58 hävitajat ja kuus allveelaeva, lisaks 181 mitmesugust abilaeva ja 124 mootorpaati. Dessantlaevastiku juht oli viitseadmiral Erhard Schmidt. Operatsioonis osales 24 600 ohvitseri ja sõdurit koos 8500 hobuse, 2500 vankri, 40 suurtüki, 220 kuulipilduja ja 80 miinipildujaga.
vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli Taanist ja Rootsist ning olulisel kohal oli ka 1918. a lõpul baltisaksa ülemkihi liikmetest moodustatud Balti pataljon (Baltenregiment). 1919. a suveks oli osa sõjategevusest kandunud Põhja-Lätti, kus kolmest Eesti diviisist opereeris kaks, puhastades territooriumi Punaarmeest. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Karlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked