halduspädevus. Seadusandja on määratlenud ülesande . 3) akti sisu peab olema kooskõlas seadusega 4) akt on kooskõlas tegelike asjaoludega ja proportsionaalne 5)akt on täidetav Formaalselt - Kas aktiandja on viidanud eesmärgile, vastuvõtmisel jälgiti menetlusnõudeid4)aktis on põhjendused ja kaalutlused välja toodud. Kaalutlused peavad olema kontrollitavad.Resolutsioon on selge ja üheseltmõsitetav . Akt peab olema teatavaks tehtud. Seaduse reservatsioonist räägitakse haldusakti puhul. Haldamiseks on vaja seadusandja luba. Eeldame et õige pädevus on seadusandjal. Esimene liigitus kui paljudele adressaatidele üks akt mõjub 1) üksikakt - õigust rakendav, konkreetse suunitlusega(olemas eesmärk, käitumise viis, nt ehitusloa väljaandmine 2) üldakt õigustloov kehtesteab uue käitusmisreegli, abstraktse suunitlusega Teine liigitus - kuidas mõjuvad 1) soodustav haldusakt annab midagi adressaadile juurde (lihtsad, konstakteeruvad)
osalisriikide suhtes on siduvad kõik käesoleva konventsiooni sätted ja mis tahes varasemad nende poolt vastuvõetud parandused. Artikkel 51 1. ÜRO peasekretär saab konventsiooni osalisriikidel ning saadab ühtlasi kõikidele osalisriikidele reservatsioonid, mis konventsiooni osalisriigid on ratifitseerimise või ühinemise ajal teinud. 2. Käesoleva konventsiooni eesmärkidega vastuolus olevaid reservatsioone ei ole lubatud teha. 3. Reservatsioonist võib igal ajal loobuda, teatades sellest ÜRO peasekretärile, kes seejärel informeerib kõiki osalisriike. Reservatsioon kaotab jõu päeval, mil peasekretär saab loobumisteate. Artikkel 52 Iga osalisriik võib denonsseerida käesoleva konventsiooni, saates vastava kirjaliku teate ÜRO peasekretärile. Denonsseerimine jõustub aasta möödudes sellise teate kättesaamisest. Artikkel 53 ÜRO peasekretär on määratud käesoleva konventsiooni depositaariks. Artikkel 54
pidamise õigus nt mingi grupp koguneb, lärmavad, pilluvad õllepudeleid, tulistavad, kas on üldse tegemist põhiõigusega? Ei ole, sest tegemist on rahurikkumisega. Sellele situatsioonile ei ulatu § 47. b. Konkreetselt käsitletava PÕHIÕIGUSE PIIRATAVUS. Kindlaks tuleb teha: kas konkreetne põhiõigus on piiratav? Vahet tuleb teha: o reservatsioonist tulenev piirang seadusandjat on volitatus põhiõiguse piire kehtestama tulenevalt põhiseadusest.. Nt § 31 eesti kodanikel on õigust tegelda ettevõtlusega, seadus võib sätestada selle õiguse piirangud seadusandja on vaba. Kuid mitte päris, siin tulevad põhiseaduslikkuse printsiibid mängu o seaduse negatiivsest reservatsioonist tulenev piirang põhiseadus
võimaluse. Enamuses neist on mainitud seadust, mõnes - nagu näiteks põhiseaduse § 39 lauses 2 - aga ainult riiki. Viimasel juhul tuleneb nõue iga riikliku kitsenduse legitimeerimiseks põhiseaduse § 3 lg 1 lausest 1, mis keelab teostada riigivõimu ilma seadusliku aluseta. Põhiseaduse § 39 lause 2 on seega samuti adresseeritud seadusandjale. Sellest lähtuvalt võib kõik need sätted kokku võtta terminiga "seaduse reservatsioonid". Põhiõigused võib jaotada lähtudes seaduse reservatsioonist kolmeks: lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused, kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused ja ilma seaduse reservatsioonita põhiõigused. Kõigil kolmel juhul on seaduse reservatsiooniga seotud formaalõiguslik ja materiaalõiguslik aspekt. 3.1. Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Põhiõigusi tohib vastavalt põhiseaduse § 11 lausele 1 piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse § 3 lg 1 lause 1 kohaselt tohib riigivõimu teostada üksnes
Üldine siduvuskorraldus — sisaldub PS § 3 lõige 1 esimeses lauses. Vastavalt sellele „riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse /…/ alusel“. Formuleeringul „üksnes põhiseaduse alusel“ on positiivne ja negatiivne tähendus. Positiivselt tähendab see, et kõik riiklikud aktid peavad olema taandatavad põhiseadusele. Iga riikliku akti volitusalus peab lõppastmes tulenema põhiseadusest. Selles tähenduses saab rääkida põhiseaduse reservatsioonist. Põhiseaduse reservatsioonile lisandub üldine seaduse reservatsioon ehk seadusreservatsioon. See väljendub selles, et formuleeringule „üksnes põhiseaduse alusel“ on lisatud klausel „ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel“. Riigivõimu tohib seega teostada ainult siis, kui põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused selleks volitavad. Negatiivselt tähendab see formuleering, et ükski riiklik akt ei tohi olla vastuolus põhiseadusega. Seda võib nimetada