Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. Oma postmodernistliku teooria loomisel toetuti vene 1920.aastate radikaalide ideedele ja prantsuse poststrukturalistlikele teoreetikutele. Nad kuulutasid maalikunsti individualistlikuks ja kodanlikuks nähtuseks ning püüdsid näidata maalikunstile oluliste mõistete nagu originaalsus ja unikaalsus, tühjust ja petlikkust. Nad hidnasid heaks reprodutseeriva fotograafia ja avalikus linnasruumis toimuva kunsti nagu näiteks plakatid.
romantikutest eristab tegelaste kindel seos vastava ajastu ja ühiskonnaga, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Oma peateoses "Punane ja must" kirjutas ta: Tõtt. Karmi tõtt. Romaani "Punane ja must" alapealkiri on "XX sajandi kroonika", mis määratleb küllaltki täpselt elu nii nagu ta on. "Punane ja must" Alapealkirjast võime järeldada, et tegemist on kindlapiirilist ajastust reprodutseeriva realistliku teosega. Romaani peategelane on 18-19 aastane noormees Julien Sorel, puusepa poeg, kes tahab jõuda nö. "haljale oksale", aga et sinna jõuda, siis peab ta kasutama kavalust ja osavaid manöövreid. Ka karjääriredeli astmestikud on talle teada. Esmalt saab temast koduõpetaja. Temasse armub 30- aastane usklik naine, proua de Rènal. Teine etapp on mõjuka aadliku juures , kus ta täidab kirjakirjutaja ülesannet. Siinkohal püüab ta võita markii
Fifth level Julian Opie Directory of Signs and Symbols Neokonseptualism Vastukaaluks maalikunstile hindasid hindasid nad heaks kunstiks Click to edit Master text styles massiliselt reprodutseeriva fotograafia ja avalikus linnaruumis toimiva kunsti Second level NT: plakatid või situatsioonide tüüpi aktsioonid Sellist kunsti võib nimetada neokonseptualismiks Third level Kui 1960 a. lõpu konseptualistide eesmärk oli näidata kunsti
jäljendatavat. Jäljendamise kaudu õpitakse elus ka agressiivsust, altruisti ja isegi häbelikkust. Sageli piisab, kui õppida selgeks just nähtud mall. Jälgimis+ ehk vaatlusõppe teostamise neli sammu: 1. algul jälgi kellegi käitumist 2. pane tähele, milles seisneb selle käitumise eripära 3. jälgi, millal see käitumine osutub tõhusaks 4. asu nüüd ise käitumisviisi katsetama Jälendav õppimine saab Bandura järgi teoks tähelepanemise, meeldejätmise, motoorse reprodutseeriva tegutsemise ja motivatsiooni kujunemise tulemusena. Tähelepanu Bandura järgi saab mallõppe alguse vaatlusest, millele järgnevad modeleerimine ning käitumisviiside struktueerimine. Õppimisel on Bandura järgi olulised nn assotsiatiivsed mudelid: me õpime rohkem nendelt, keda näemem kellega lävime. Näiteks kujundab noortekamp selle liikmete maailmapilti, teaduskollektiiv erialase slängi, religioosne rühmitus teatud kombeid ja riitusi. Meeldejätmine
Passiivne tekib tunnetused käigus ilma sihipärase kavatsuseta. (Pilved = figuurid, kujutluspildid) Perseveratsioon Passiivse kujutluse alaliik. Nn püsivus kujutluses. (Peale videomängu silme-ees sahmiv Super Mario, seened ja marjad peale päeva metsas.) Reprodutseeriv kordab mingit eeskuju, varasemat teadmist/kogemust ning on sellisena situatsiooniline, tüüpiline, võimaldab hästi ette näha sündmuste kulgu, situatsioone, inimeste käitumist ja seisundeid.. Reprodutseeriva kujutluse alusel kujunevad hoiakud/seadumused. Loov on uute originaalsete lahenduste aluseks. Intuitsioon rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel. Seega mida rikkam on teadmiste ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsele intuitsioonile. Kujutluse eksperimentaalne uurimine - PAIVIO teooria: abstraktse materjali mäletamine on halvem kui konkreetse materjali mäletamine Mentaalne rotatsioon vaimne pööramine
Passiivne tekib tunnetused käigus ilma sihipärase kavatsuseta. (Pilved = figuurid, kujutluspildid) Perseveratsioon Passiivse kujutluse alaliik. Nn püsivus kujutluses. (Peale videomängu silme-ees sahmiv Super Mario, seened ja marjad peale päeva metsas.) Reprodutseeriv kordab mingit eeskuju, varasemat teadmist/kogemust ning on sellisena situatsiooniline, tüüpiline, võimaldab hästi ette näha sündmuste kulgu, situatsioone, inimeste käitumist ja seisundeid.. Reprodutseeriva kujutluse alusel kujunevad hoiakud/seadumused. Loov on uute originaalsete lahenduste aluseks. Intuitsioon rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel. Seega mida rikkam on teadmiste ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsele intuitsioonile. Kujutluse eksperimentaalne uurimine - PAIVIO teooria: abstraktse materjali mäletamine on halvem kui konkreetse materjali mäletamine Mentaalne rotatsioon vaimne pööramine
Siit joonistub valdavalt õige mulje, et geenist alates genereerub mingi taseme kasu liigi tasemele välja. Muidugi ei ole see alati nii lineaarne - kasvõi juba arutlus sellest, kas ja kuidas mõjutab liiki see, kui jahil saadakse küll suur saakloom, kuid mõni isalõvi saab surma. Isalõvisid on praktiliselt alati enam, kui liigi säilumiseks vaja - kuid kusagil on piir, kus saagi kogus (seega emaloomade ja kutsikate heaolu tõus, uue reprodutseeriva põlvkonna tekke tõenäosuse kasv) vahest enam ei kompenseeri isaste hukkumist. Teoreetiliselt on adaptatsioone (ja võimalik, et varajases evolutsioonis oli neid enam), mis on kasuks väga ulatuslikule osale elusloodusest - näiteks midagi valgu biosünteesi, replikatsiooni, põhiliste metaboolsete radade puhul. Küsimus, mida on viimastel aastatel taas üles tõstetud ja palju vaieldud: "mis siis on valiku ühikuks (märklauaks) ?". Vaadeldes mitmesuguseid adaptatsioone hierarhilises