aastateks väljakujunenud kujul tekib geneetiline muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu (praegu teatakse, et mutatsioone tekitavad vead DNA replikatsioonis) ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Seitsmekümnendate alul tekkis Motoo Kimura populatsiooniteoreetilistele tööde põhjal neutralistlik evolutsiooniteooria. (Enamus toimuvaid mutatsioone on neutraalsed, ülejäänutest enamus negatiivsed kõrvaldatakse valikuga ja positiivse toimega võib olla vaid tühine osa mutatsioone. Ka enamus evolutsioonilisi muutuseid looduses on neutraalsed. Selle teooria kõige kaugemad arengud panneutralism jätavad looduslikule valikule vaid negatiivsete
eelnevaga identne. Äärmiselt raske on liiki defineerida nii, et definitsioon sobiks kõikidele looduslikult eksisteerivatele organismidele. Arutelu bioloogide hulgas, kuidas defineerida ja tuvastada tõelisi liike, nimetatakse liigiprobleemiks. Bioloogide hulgas on kasutusel üle 20 erineva liigidefinitsiooni. Enamik õpikuid järgib Ernst Mayri definitsiooni liikidest kui grupist looduslikest populatsioonidest, mis on võimelised omavahel ristuma ning on reproduktiivselt isoleeritud teistest sarnastest gruppidest. Definitsioonist jäävad välja tavapäratud või kunstlikud paaritamised: need, mis toimuvad looma vangistamisel, kui tavapärased paarilised ei ole saadaval või need, mis on seotud inimtegevusega. Lisaks loomad, kes võivad olla füüsiliselt ja füsioloogiliselt võimelised paaritumiseks, kuid mitmetel põhjusel seda looduses siiski ei tee. Tüüpiline õpiku definitsioon sobib enamikele hulkraksetest organismidest, aga
31. Genofond populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum.Geenifondi iseloomustab iga geeni puhul olemasolevate alleelide arv ja nende sagedused ning vastava geeni suhtes võimalike genotüüpide arv ja nende sagedused. 32. Geenisiire ehk geenivool on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. 33. Ringliigid (mõiste ja näide) Olukord, milles 2 reproduktiivselt isoleeritud populatsiooni, kes elavad samas regioonis, on seotud omavahel ristuvate populatsioonide geograafilise ringiga. . Salamandrid Californias on põhja pool ühe asurkonnana, mägedes (Sierra ja Kaljumäestik) teise asurkonnana 34. Liik (mõiste ja näide) organismide populatsioon, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. 35. Alamliik organismide kogum populatsioonis, mille liikmetel on teatud erilised tunnused. Omavahel liikmed ristuvad vabalt. 36
*Populatsioonid muutuvad tänu geenisageduste muutumisele, mille tingib looduslik valik ja geenitriiv/geenisiire *Enamus adaptsiooni soodustavatest muudatustest mõjutavad fenotüüpi vaid kergelt muudatused on graduaalsed ja aeglased - nõrk valik viib aja jooksul suurte erinevusteni *Muudatuste koosmõju pika aja jooksul tekitab summaarseid muudatusi, mis tingib ka kõrgemate taksonite evolutsiooni. *Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. *fitness suureneb vaid läbi LV 6. ja 7. vastuolu Vastuolu tuumaks on GT ja LV roll ev-is. Motoo Kimura (K), NT rajaja kohaselt on valdav enamus organismidevahelistest erinevustest neutraalsed (ei mõjuta nende kohasust), mistõttu ei ole nad LV subjektiks. NT sõnul ei saa LV olla ev juhtmehhanism, kuna geneetilise surve tõttu sureksid populatsioonid välja (geneetiline surve näitab populatsiooni keskmise isendi allajäämust tugevaima suhtes), s.t. muudatused ei
hulka konkreetseid teadmisi. Teadmiste-rikaste ülesannete lahendamisel on vajalik kasutada mitmekesist infot; nende lahendamine sõltub paljuski sellest, millised (eel- taust-) teadmised inimesel on Lahendamise viisid · Gestaltpsühholoogide tööd · Katse-eksituse teel, juhuslikult (st kombineerides ette antud arve, nendega manipuleerides võidakse juhuslikult saada õige tulemuse) · Reproduktiivselt, meeldejätmise abil. Ülesande lahendamisel ei kasutata eelnevaid teadmisi, vaid õpitakse uus lahenduskäik lihtsalt pähe (st õppides pähe rööpküliku pindala valemi, seostamata seda ristküliku omaga). · Produktiivselt, kasutades eelnevaid teadmisi ja nendest lahenduse tuletamine. Selleks on vaja probleemi restruktureerida. Vaid niisuguse lahendamise korral on inimene mõistnud ülesande struktuuri, mistõttu suudab
t., et ka elu jooksul omandatud tunnused võiksid päranduda järglastele) võimatu. Geneetiline tekib muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Postulaadid: Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna); Populatsioonid arenevad/muutuvad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab juhuslik geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; Enamus adaptatsiooni soodustavatest muudatustest mõjutavad fenotüüpi vaid kergeöt muudatused on aeglased graduaalsed
Maieri 2 nööri katse inimestega – vihje õiges suunas kiirendas lahendamist – toimus ümberstruktureerimine Dunckeri tikutoosi katse ja funktsionaalne fikseerumine Maieri kahe köie katse Scheereri 9 punkti probleem Luchinsi veeanumate katse Wertheimer uuris erinevate loovülesannete lahendamist nii lastel kui täiskasvanutel. Ta näitas, et probleeme lahendatakse kolmel viisil: - Katse eksituse teel ehk juhuslikult - Reproduktiivselt ehk meeldejätmise abil - Produktiivselt – kasutades eelnevaid teadmisi ja nendest lahenduse tuletamine. Selleks on vaja probleemi restruktureerida. Vaid niisuguse lahendamise korral on inimene mõistnud ülesande struktuuri mistõttu suudab kord leitud lahendusi kanda üle teistele probleemidele. Tihti jõutakse lahenduseni äkki, ning sellega kaasneb ahhaa-elamus. Niisugust lahendamist nimetatakse ka intuitiivseks lahendamiseks
Lai geograafilise areaaliga käib tüüpiliselt kaasas mingite keskkonnatingimuste graduaalne muutumine - soe-külm, kuiv-niiske, madal-kõrge. Need omakorda soodustavad kohanemist loodusliku valiku kaudu. Inglased armastavad terminit ring species, kuivõrd niisuguse geograafilise paigutusega liigid on heaks näiteks sellest, kuidas isegi ühe liigi siseselt (katseliselt kontrollitud) liigi äärmused, kes on sattunud kauase lahusolu järgselt taas peaegu kokku, on juba üksteisest reproduktiivselt isoleerunud - normaalsetes looduslikes oludes ei segune (kuigi sigimisbioloogilist barjääri nende vahel veel ei ole). EVOLUTSIOONILINE BIOGEOGRAAFIA BG, sealjuures EBG - nende eesmärgiks on anda ratsionaalne seletus liikide ja kõrgemate taksonite levikust Maakeral. BG on kirjeldava bioloogia üks kõige vanemaid suundi, mis jõudis täiusele juba möödunud sajandil: defineeriti kosmopoliitsed organismid jne. jms. Üldjuhul - mida kõrgem takson, sed laiem leviala
annaabi.ee 
