SEMINAR RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Situatsioon Arkaadias toimus hiljuti sõjaline riigipööre, mille tulemusena sai võimule kindral John Smith. Selleks, et oma võimu kindlustada, hakkab kindral peagi kasutama repressiivseid meetmeid eelmise režiimi pooldajate ja teiste tõenäoliselt ebalojaalsete isikute vastu. Paljud põgenevad Utoopiasse, kus organiseeruvad häälekaks opositsiooniks. Selle liikmed korraldavad Arkaadia diplomaatilise esinduse regulaarseid meeleavaldusi, mida Arkaadia peab solvavateks ja palub Utoopial ära keelata. Lisaks soovib Arkaadia, et Utoopia annaks välja mõjuka opositsiooni juhi Jane Doe, keda süüdistatakse riigireetmises. Utoopia ei ole nõus täitma kumbagi nõudmist
Põllumeeste Erakond). Suured liitparteid osutusid ebapüsivaks ja lagunesid peagi. 1920. aastate I poolel ähvardas riigi sisejulgeolekut NSV Liidust juhitud kommunistlik õõnestustegevus, mida soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskused ja majanduskriisi (1923-1924) tekitatud sotsiaalsed pinged. Riigi julgeoleku kaitseks rakendas valitsus kaitseseisukorra, mis kehtis täielikult või osaliselt kogu esimese iseseisvusaja, ja repressiivseid abinõusid, sealhulgas sõjakohtute mõistetud surmanuhtlust. 1918-1940 peeti kommunistide ja nende toetajate üle 959 poliitilist protsessi, kohtualuseid oli üle 2355. 1. Detsembril 1924 tegid kommunistid J. Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. Putsi inspireeris Komintern ja see valmistati ette NSV Liidus, sealt pidi edu korral appi tulema Punaarmee üksused. Ootamatuse mõju
peaspetsialistid: peaagronoom, peazootehnik, pearaamatupidaja jmt. Kolhoosi juhtkonna liikmete töötasud olid märgatavalt suuremad kui kolhoosi lihtliikmete omad. Kehtis premeerimise süsteem, mis oli sõltuvuses riigiplaani täitmisest. Kolhoosi kui majandusüksuse peamine ülesanne oli täita riiklik plaan ning müüa riigile kehtestatud hindadega põllumajandustooteid. Plaani täitmise eest vastutas kolhoosi juhtkond eesotsas esimehega. Plaani korduva mittetäitmise puhul rakendati repressiivseid abinõusid (viidi lühiajaliselt üle madalamale ametikohale, veidi hiljem sai tavaliselt kõrgema ametikoha). Kolhooside juhtimine ja valitsemine oli vastava rajooni ja/või oblasti Töörahva Saadikute Nõukogu (hiljem Rahvasaadikute Nõukogu) täitevkomitee põllumajandusosakonna või -valitsuse haldusalas. Neid valitsesid ja juhtisid omakorda liiduvabariikide põllumajandusministeeriumid (varem rahvakomissariaadid) ning neid omakorda valitses ja juhtis NSV Liidu Põllumajandusministeerium
Revolutsioonilised sammud jää- vad järgmisse aastakümnesse. Kuigi algul laskis vaarao kujutada end tavakohaselt koos peajumala Amo- niga, hakkas ta üha enam eelistama päikeseketast Atonit. Seda päikesejuma- la Ra ilmumisvormi olid austanud juba tema eelkäijad Thutmosis IV ja Amen- hotep III. Amenhotep IV ehitas Teebas Karnakki Atoni templi ja andis Atoni kultusele uue sisu. Muutnud oma sünninime Ehnatoniks, alustas ta järjekind- lat reformeerimist, kasutades üha enam ka repressiivseid võimuvahendeid. Esmase sammuna eemaldas Amenhotep IV Teebast Amoni templi ülem- preestri, saates ta ekspeditsioonijuhina idapoolsesse kõrbesse, sest uue reli- gioosse liikumise peavaenlaseks oli kindlasti vana peajumala Amoni preester- kond. Ta laskis Karnakki ehitada Atoni templi, kus erakordselt ilmekalt aval- dub uus kunstistiil, mille järgi kujutati vaaraod naturalistlikult, koos tema kehaliste iseärasustega, mis oli seninägematu. Kunstiliselt laskis ta Atonit
kahjuks. Siin näeme pinget, mis paikneb otse demokraatliku teooria südames. De Tocqueville tõi selle punkti hästi välja oma fraasiga "enamuse türannia". Nimetatud ideed edasi arendades osutas John Stuart Mill, et enne demokraatlike reziimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pagana pärast peaks ta siis vastu võtma repressiivseid seadusi? Kuid nagu Mill ütleb, on siin viga selles, et rahvast mõeldakse kui ühetaolisest, ühesuguste huvidega massist, kus iga inimest mõjutab iga poliitika ühtviisi. Kuna me tegelikult niisugused ei ole meil on erinevad eesmärgid, huvid ja plaanid, me elame erinevates paikades ja oleme erineva elueaga , siis on kerge näha, kuidas enamus saab vastu võtta seaduse, millel on vähemuse jaoks mõned väga ebameeldivad tagajärjed. Kas see on ebademokraatlik või ei
Iga inimene taipab ühise hüve olmemasolu. Iga inimene võtab osa hea ja halva määramisest. 12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Mill: enne demokraatlike režiimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pärast peaks ta siis vastu võtma repressiivseid seadusi? Probleemid: 1. Rahvast mõeldakse kui ühetaolisest, ühesuguste huvidega massist, kus iga inimest mõjutab iga poliitika ühtviisi. Tegelikult aga on meil erinevad eesmärgid, huvid ja plaanid, me elame erinevates paikades ja oleme erineva elueaga, seetõttu näemegi, kuidas enamus saab vastu võtta seaduse, millel on vähemuse jaoks mõned väga ebameeldivad tagajärjed. 2
annaabi.ee 
