- Mõelda, kes võiks juhatada uute ja puuduvate allikate juurde. - Oluline on teada, et ka reporter ise ja raamatud on allikad. - Kui allikad on valitud, siis mõelda, kes neist on kättesaadavad, kellest alustada, keda saab intervjuuda telefonitsi. - On mõistlik kirjutada allikad küsimuste ette, siis on võimalik süstematiseerida küsimusi allikate kaupa. Oluline on säilitada ka küsimused arvutis teemade kaupa. MEESKONNATÖÖ PLANEERIMINE Mõelda, kuidas uudise meeskond töötab. Reporteril tuleb koostöös teha toimetaja, fotograafi, teabegraafikuga. Otsustada: mille abil millist infot serveeritakse; kes hangib millist materjali; millist materjali peab reporter hankima teabegraafika jm jaoks; mida peab pildistama fotograaf ja kuidas peab toimuma reporteri ja fotograafi koostöö. Reporteritöö Kui plaan on tehtud, siis algab tegelik materjali kogumine ehk reporteritöö. Taustamaterjali hankimine. Reporteritöö algab üldjuhul taustamaterjali hankimisega. Tausta hankimist on
asemel on SH (Saarte Hääl).’’ III KATEGOORIA: ORGANISATSIOONI TASANDI LÄBIPAISTVUS Organisatsiooni tasandi läbipaistvuse analüüsimiseks uuriti kõigepealt, millised isikud töötavad Saarte Hääles. Saarte Hääle veebilehel (2015) on eraldi välja toodud töötajate nimistu. Kõik 19 väljaandes töötavat isikut on kvalifitseeritud ning haritud ning hetkeline erakondlik seotus (IRL) on vaid ühel töötajal- reporteril. Toimetaja Raul Vinni on samuti olnud seotud IRL-iga, seda aastatel 2001-2009. Saarte Hääle vastutavaks väljaandjaks on OÜ Raadio Kadi, mille juhtkonda kuulub Inforegistri (2015) sõnul kolm liiget: Vjatšeslav Leedo, Aarne Mägi ja Gunnar Siiner. BNS-i (2013) kaudu saime teada, et Vjatšeslav Leedole kuuluv ettevõte Holostovi Kinnisvarahaldus AS finantseerib ka omakorda Saarte Hääle tegevust. Inforegistri (2015) sõnul Vjatšeslav
Teisalt saab jagada ka rollid nii, et keda ajakirjanik esindab. Uudisajakirjanik peab olema vahendaja, kes surub oma ego maha ning kirjutab objektiivseid uudiseid lähtudes uudisväärtustest jm. Tunded, eelarvamused ja stereotüübid Kui reporter on kõige väärtuslikum allikas, siis eeldatakse, et ta tegutseb loogiliselt, ratsionaalselt jne. Tunded, eelarvamused jne mõjutavad ebateadlikult. Need toovad probleeme, millest peab olema teadlik ja neid vältima. Reporteril on tunded teatud asjade vastu, mis teda juhivad. Konkreetne inimene võib olla ebameeldiv, kellest on raske kirjutada ja tulevad sisse kallutlused. Mõjutaja võib olla auahnus. Kirjutatakse seda, mida eeldatakse, et „autasu“ saada. Võivad olla eelarvamused mõne inimrühma suhtes. Oluline mõjutaja on harjumus. Võib olla harjumus ja eiratakse negatiivset infot. Ajakirjanduse oluline roll: olla võimu kriitik. Võivad olla stereotüüpsed arusaamad
Liigsed mõtted. Otsustamine, kas loos on palju mittevajalikke fakte, põhineb toimetaja arusaamisel auditooriumi huvidest ja teadmistest. Mittevajalikud osad tuleb lihtsalt maha tõmmata. See tähendab mitme asja kontrollimist: kas tekstis on mõttekordusi, kas on reporteri järeldusi mida lugeja suudab ise teha, kas on üleliigseid aja ja kohamäärusi, adjektiive, numbreid, detaile. Liiasuse taga on kaks põhjust: reporter on kirjutanud kiiresti ning lugu on tihendamata; reporteril pole olnud piisavalt vajalikku materjali ja ta on lisanud ebaolulist ruumitäitmiseks. Tausta ebapiisavus. Uudise mõned aspektid ei pruugi olla toimetaja arvates lugejale selged: terminid, arusaamatu info. Toimetaja peab siin tausta juurde hankima. Siin tuleb arvestada lugeja huvide ja teadmistega. 5. Faktide kontroll ehk uudise tegemine täpseks Omaette töö moodustab range ja põhjalik faktide kontroll, mis on toimetaja kõige olulisem ülesanne. Seda peab tegema
Panna allikat vabalt tundma. Vabandada. Küsimused olgu lühikesed. Märkmed kohe ülesse kirjutada arvutisse. Pärast intervjuud märkmed üle vaadata ja kirjavead jm parandada. Vastastikused kaebused Reporterid kaebavad, et allikad ei vasta küsimustele täielikult. Sellel on põhjused: ei saada küsimusest aru, unustatakse küsimus ära, ei ole piisavalt kompetentsi, ei taheta vastata. Allikad kaebavad omakorda reporterite peale: ettevalmistamata ja ütlevad ka seda; reporteril on eelnenud arvamused, mille kohta proovitakse kinnitust saada ja ingotakse muud; räägivad rohkem endast kui ajast; käituvad tüdinuna ega hooli. Välditavad on need kõik: kui reporter valmistub igaks intervjuuks korralikult ega looda lihtsalt õnnele ja improvatsioonioskusele.
annaabi.ee 
