tugevad ärritajad ei põhjusta uue erutuse teket. Suhtelise rafraktaarperioodi pikkus on 0,02-0,05 sekundit. Sel ajal saab erutust esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Refraktaarsusega hoitakse ära vatsakeste püsiva kokkutõmbe teke ja tagatakse südame töö rütmilisus. 4. Normaalselt tekib esmane erutus sinuatriaalsõlmes. Maksimaalse diastoolse potentsiaali tasemelt algab repolarisatsioonifaasi möödumise järel aeglane depolarisatsioon, mis saavutades kriitilise depolarisatsiooniläve e lävipotentsiaali, vallandab aktsioonipotentsiaali. 5. EKG registreerimise põhilülitused on keha punktid, kuhu asetatakse elektroodid elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. 6. EKG sakid ja intervallid: P-sakk iseloomustab erutuse teket ja levikut kodades. P-Q interval vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi
4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l aines 25. Aktsioonipotentsiaali faasid ja nende tekkemehhanism? 1) Depolarisatsioonifaas väga kiire esialgne muutus närvikoes (kestus u 0,5 ms). Selle järel väheneb membraani läbilaskvus Na+ ja suureneb K+ suhtes. 2) Repolarisatsioonifaas puhkeoleku taastumine. Sellel eristatakse hüperpolariseeruvat ja depolariseeruvat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele, st repolarisatsioonifaasi lõpuks on rakumembraan taas polariseeritud ja valmis uusi aktsioonipotsentsiaale genereerima. 26. Mida tähendab "kõik või mitte midagi" seadus aktsioonipotentsiaali tekkes? Aktsioonipotnetsiaal on antud tingimustes alati maksimaalse amplituudiga (närvikiud kas reageerib täielikult impulsile või ei reageeri üldse). Sensoorne reobaas on kõige nõrgem ärritaja, mis põhjustab erutuse tekke perifeerse närvi tundekiududes.
Erutuse levimiskiirus südames on erinev, vatsakeste lihases u 1 m/s. erutuse juhtimnise aeglustumine atrioventrikulaarsõlme ülaosas hoiab ära kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe. Südamelihase kokkutõmbeid algatav erutus algab sinuatriaalsõlme rakkude pinnamembraani (väärtusega -50-60 mV) potensiaalimuutusena. Suhtelist puhkeolekut neis rakkudes iseloomustab aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis vallandab aksioonipotensiaali kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi jõudes kriitilise lävipotensiaalini. Atrioventrikulaarsõlmel on sarnane iseloomulik potensiaalimuutus, vatsakeste müokardi potensiaalil on suhteliselt püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on lihas refraktaarne. Südametegevuse registreerimnine Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnal , milletulemiks saadakse elektriokardiogramm (EKG). Tavalisem on EKG lülituste registreerimised
laetud. Närvikiu ärritamisel muutub rakumembraani ioonikanalite läbilaskvus, sellega kaasneb membraani osaline depolarisatsioon. Kui see jõuab teatud kriitilise piirini, avanevad naatriumikanalid ja naatriumiioonid tungivad laviinina rakku. Membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Membraan depolariseerub ja tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaalil eristatakse de- ja repolarisatsioonifaasi. • Depolarisatsioonifaas: väga kiire potentsiaali muutus. Väheneb membraani läbilaskvus naatriumi ja suureneb kaaliumi suhtes. • Repolarisatsioonifaas: Puhkeolekule iseloomuliku membraani polarisatsiooni ja ioonide jaotuse taastumine. • Hüperpolarisatsioon: Kaaliumi kanal jääb veidi kauemaks lahti ja laeng läheb kergelt positiivseks. Leidsime prefertaalse perioodi: aja, mis kulub, et saaks esile kutsuda uue aktsioonipotentsiaali. Selle
Erutuse juhtimise aeglustumine atrioventikulaarsõlme ülaosas hoiab ära kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe. Vasakesed kontraheeruvad pärast kodasid. Südamelihase kokkutõmbeid algatanud erutus avaldub spontaanselt tekkiva elektrilise potensiaali muutusena sinuatriaalsõlme rakkude pinnamembraanil, mille väärtus -50..-60mV. Suhtelist puhkeolekut iseloomustab aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis vallandab kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi. Antrioventikulaarsõlmel on iseloomulik potentsiaalimuutus samaugune kui sinuatriaalsõlmel. Vatsakeste müokardi pontentsiaalil on püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on vatsakeste lihas refraktaarperioodis ega võta vastu uusi ärritajaid. Elektrokardiogramm- Kui südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt. EKG. Tavaliselt kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide abil
aeglustumine AV sõlme ülaosas hoiab ära kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe, vatsakesed kontraheeruvad pärast kodasid. Südamelihase kokkutõmbeid algatanud erutus avaldub spontaanselt tekkiva elektrilise potentsiaali muutusena sinutriaalsõlme rakkude pinnamembraanil, mille väärtus on umbes -50...- 60mV. Siin iseloomustab suhteliselt puhkeolekut aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis kriitilise lävipotentsiaalini jõudes vallandab AP kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi. AV sõlmel on iseloomulik pot.muutus ligikaudu samasugune kui sinuatriaalsõlmel. Vatsakeste müokardi potentsiaalil on suhteliselt püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on vatsakeste lihas refraktaarperioodis ega võta vastu uusi ärritajaid. EKG Kui südame tööga kaasuvaid elektrilisi potentsiaale registreeritakse keha pinnalt saadakse elektrokardiogramm ( EKG )
annaabi.ee 
