organism kõige tundlikum väliskeskkonna mõjudele. 74. Mis on peamised välistegurid, mis mõjutavad eluea pikkust? Pikaealisus on isendi kõrge kohastumuse näitaja, mis tõestab ka organismi kõrget resistentsust erinevate patogeensete tegurite suhtes. Eluea pikkust mõjutavad oluliselt haigused. Osa haigusi on seotud isendi vananemisega, osa aga mitte. 75. Millised on peamised teooriad, millega seostatakse organismi vananemist? (1) DNA replikatsioonivigade teooria; (2) DNA ahelatevaheliste põikõmbluste moodustumise teooria; (3) vabade radikaalide teooria; (4) ajutalitluse häirumise teooria; (5) immuunmehhanismide vananemise teooria (autoimmuunsuse teke). 76. Mis ainega on seotud imetajate karvavärvus, millest see tekib ja millised on selle aine vormid organismis? Loomade karvavärvus on tingitud põhiliselt ühe pigmendi – melaniini, omadustest. Melaniin moodustub aminohappest türosiin, mis
* UV-kiirguse indutseeritud muutused Vigade parandamise kaks põhimehhanismi : vale paardumise korrigeerimine meetodid keemiliste kahjustuste kõrvaldamiseks vigaste lõikude väljalõikamise teel Vigade parandamise süsteemid skaneerivad DNA duplekse vale paardumise identifitseerimiseks, lõikavad vastava piirkonna välja ja asendavad õigega Metüül-juhitav rada on E. coli rakkudes üheks meetodiks replikatsioonivigade kõrvaldamisel Metüleerimine toimub pärast replikatsiooni, seega vigu parandavad valgud (ensüümid) 1) identifitseerivad metüleeritud ahela (= vana ahel), 2) eemaldavad uuest ahelast valesti paardunud alused, 3) asendavad need õigete alustega. Keemiliste kahjustuste parandamine aluste väljalõikamise teel Vigade parandamisel osalevad ensüümid: * Endonukleaas * Eksonukleaas * DNA polümeraas III * Ligaas
Mis on peamised välistegurid, mis mõjutavad eluea pikkust? Pikaealisus on isendi kõrge kohastumuse näitaja, mis tõestab ka organismi kõrget resistentsust erinevate patogeensete tegurite suhtes. * looma areng – mida aeglasem, seda pikem eluiga * paljunemine – mida vähem paaritub elu jooksul, seda pikem eluiga * suguküpsuse saabumine – mida hiljem, seda pikem eluiga * haigused 75. Millised on peamised teooriad, millega seostatakse organismi vananemist? DNA replikatsioonivigade teooria - somaatilised mutatsioonid kuhjuvad organismis. DNA ahelatevaheliste põikõmbluste moodustumise teoora – tekkinud põikõmblused ei võimalda pidevalt toimuvat ensümaatilist DNA reparatsiooni vabade radikaalide teooria – kahjulikud vabad radikaalid tekivad vananevates rakkudes. ajutalitluse häirumise teooria – ainevahetus häirub hüpotalamuse ja hüpofüüsi tõttu immuunmehhanismide vananemise teooria (autoimmuunsuse teke) – vananevad
Pimedas ei toimi. SOS vastus - kui rakk on tugevalt kahjustatud, siis peab sellel indutseerima korraga kõikvõimalike reparatsiooni-, replikatsiooni- ja rekombinatsioonivalke, et rakk jääks ellu. Tihti põhjustatud UV kiirgusega. Isegi kui rakk jääb ellu, siis sellega kaasneb kõrge sagedusega mutantide teke. Kaks valku (umuC ja umuD) võimaldavad DNA replikatsiooni ka kahjustatud matriitsahela korral, tõstes sellega drastiliselt replikatsioonivigade teket. Selline vea-aldis reparatsioon kõrvaldab uuestisünteesitud ahelas tühikuid. 144. Ektsisioonreparatsioon N-aluste ja nukleotiidide puhul. Ektsisioonreparatsioon - reparatsioonimehhanism, mis kôrvaldab kahjustatud nukleotiidid, asendades nad normaalsetega. Valgusest sôltumatult parandab UV poolt tekitatud dimeerid, sünteesides kahjustamata DNA-lt uue komplementaarse ahela. Tunneb ära, seondub ja lôikab välja. DNA- polümeraas täidab tühikud, DNA ligaas seob otsad kokku.
kattuvad. GATC on restriktaasi (kindla) äratundmisjärjestused, mis on vanas DNA-s kõik metüleeritud, ei lõigata katki. Kui rakku tuleb faagi DNA, siis see ei ole sellelt kohalt metüleeritud st lõigatakse katki. Erinevus metüleerimisel tuleneb erinevustest bakteri ja faagi DNA replikatsiooni mehhanismides. Modifikatsioonide alusel eristatakse bakteri ja faagi DNA, metüleerimata DNA tunneb ära restriktaas – lagundatatakse. Reparatsioon – parandamine pole ainult valepaardumiste ja replikatsioonivigade parandamine vaid ka muu parandusvorm. DNA saab sageli mitmesuguseid kahjustusi. Reageerimine mitmete kemikaalidega, kiirgused (nt ioniseeriv). Väikese genoomiga organismid nt. rakusisesed parasiidid – neil on oma reparatsioonisüsteemid kolmandik oma genoomist. Lisaks DNA reparatsioonile esineb ka RNA parandamise mehhanismid. nt. erütrotsüütides esineb hemoglobiin, seal esinevad ensüümid, mis suudavad parandada kõige sagedamini toimuvaid muudatusi – hapnik reageerib väga kergesti,
annaabi.ee 
