o Liikumisel püsib tihe kontakt rakkude vahel · Spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega · Piiltõmbumine o Kasutatakse IV tüüpi piile o Vorm libisevast liikumisest tahkel pinnal Taksised(suunatud liikumine) 1. kemotaksis · Suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul · Bakter võrdleb konsentratsiooni erinevusi ajas · Atraktantideks on toitaained; repellentideks mürgised ained · Kasutab retseptioreid, mis on tihti mitmele eri ainele samad o Aerotaksis Hapniku mõjul suunatud liikumine Retseptorites on tsütokroomid Hapniku konsentratsioonist sõltub membraani prootongradiendi suurus, selles omakorda viburi töö o Fototaksis Võime suunatult liikuda valguse mõjul Esineb fototroofsetel bakteritel Retseptoriteks on valgust koondavad pigmendid
Fe3O4 (magnetiidi) kristallid -magnetosoomid. Võimaldavad baktereid orienteeruda (liikuda) magnetväljas. Põhjapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad põhjasuunas, lõunapoolkeralt isoleeritud aga lõunasuunas. Tegelikult on need bakterid mikroaerofiilid ja nad liiguvad veekogu põhja poole, kus hapnikku on vähem. , 5. osmotaksis, 6. termotaksis. Taksis võib olla positiivne või negatiivne. Positiivseid mõjureid nim. atraktantideks, negatiivseid repellentideks. Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju sõltumata sellest, milline kuju tal enne oli. Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes
sirgjooneliselt edasi. TAKIS Suunatud liikumisi nimetatakse taksisteks. Mikroobidel eristatakse: 1) Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2) Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3) Fototaksist (mõjuriks valgus) 4) Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) 5) Jne. Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Libisev liikumine: On liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad pulkbakterid ja filamentsed bakterid. Libisev liikumine on vajalik bakteritele, kel on vaja liikuda keskkonnas, kus on vähe vet ja kus ei saakski viburitega liikuda. Libisevat liikumist võivad vahendada membraanis ja rakupinnal paiknevad valgud, aga ka rakust läbi düüside välja pritsitav lima. Libisemine võib toimuda mitme erineva mehhanismiga. On pakutud välja:
Basaal keha on erinev puudub L-ketas, kuna pole vaja kinnituda välismembraani ja P-ketas koosneb teistsugustest valkudest. 50. Taksised. Taksisteks nim. suunatud liikumisi. Mikroobidel eristatakse: · Kemotaksist mõjuriks keemilised ained · Aerotaksist mõjuriks hapnik · Fototaksist mõjuriks valgus · Magnettaksist mõjuriks magnetväli Mõjureid mille suunas liigutakse, nim. atraktantideks ja neid millest eemale liigutakse, nim repellentideks. 51. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Viburi mootoriks on basaalkeha. Enamusel bakteritel vaheldub päripäeva ja vastupäeva pöörlemine. Mõnel aga on võimalik viburi mootorit seisata ja teistpidi pöörlema panna. Mõlemad variandid võimaldavad bakteril liikumissuunda muuta. 52. Libisev liikumine ja limadüüsid. Libisev liikumine on liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad
Arhede vibur on peenem ja meenutab pigem bakterite pile. Arhede ja bakterite viburid on sarnased tänu konvergentsele evolutsioonile. Taksised suunatud liikumised o Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) o Aerotaksist (mõjuriks hapnik) o Fototaksist (mõjuriks valgus) o Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) o Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Viburiga liikuv bakter saab suunda muuta: Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Libisev liikumine on bakterite liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad müksobakterid, müksoplasmad, palju niitjad bakterid ja tsüanobakterid. Libisemine võib toimuda mitme
ja rakk liigub kruvina edasi. Taksised. Suunatud liikumisi nimetatakse taksisteks. Mikroobidel eristatakse 1) Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2) Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3) Fototaksist (mõjuriks valgus) 4) Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) 5) Jne. Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Arhede ja bakterite viburid on erinevad 1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab alusest, bakterite oma tipust. 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil
Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta Suunatud liikumisi nimetatakse taksisteks. Mikroobidel eristatakse 1. Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2. Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3. Fototaksist (mõjuriks valgus) 4. Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Bakterid saavad liikuda atraktantide poole ja repellentidest eemale oma liikumissuunda aeg- ajalt korrigeerides. Kui bakteri viburid pöörlevad päripäeva, siis "hargnevad" tema peritrihhaalsed viburid kimbust lahti, pööreldes vastupäeva aga koonduvad nad ühiseks kimbuks, tõugates rakku edasi. Twitching- piiltõmbumine Twitching on üks vorm libisevast liikumisest (toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. Kiirus ca 0.2 mkm/s).
annaabi.ee 
