first“ • Hugo Chavez ja Nicolas Maduro- „Minuga valitseb rahvas“ • Recep Erdogan- „Loeb ainult see, mida minu rahvas ütleb“ ka opositsiooni ja surmanuhtluse suhtes Binyamin Netanyahu- viiekordne võitja, parim mõistukõneleja ja musklirahvuslane • Kaubandustõkked ja siseturu kaitse • Riikide keskpankade allutamine valitsuse kontrollile, intressimäärade mõjutamine ja keskpankade juhtide määramine • Rahatrükk, taotlused reparatsioonideks ja võlgade kustutamiseks, • Rahvusvaheliste organisatsioonide ja lepingute mõju vähendamine 4.9. Populismi levik Euroopas • Marine Le Pen ja Nigel Farage – toome võimu Brüsselist rahvusriikidele tagasi • Theresa May – viis ka L.-Euroopa riikides populistlikud ideed võimule jäljendades UK Iseseisvuspartei seisukohti • Victor Orban – „olen ebaliberaalne“ ja kaitsen ungarlasi võõraste (ka lääne) eest, kuid on EPP-s
kaart lk.48. Saksamaa territoriaalne vähendamine (Potsdami konverentsi otsuste põhjal): Ida-Preisimaa jagati pooleks, osa sai NSVL (Kaliningradi oblast), osa Poola Poola läänepiiriks Oder-Neisse jõgi koos sellest idasse jäävate aladega. Sealsed sakslased, ka Tsehhoslovakkias elavad sudeedisakslased asustati Saksamaale ümber. Kokku tuli Saksamaale Ida- Euroopast 14,3 milj inimest. Saksamaa suhtes rakendatav poliitika - neli de-d demonteerimine (reparatsioonideks veeti ära Saksa tööstuse sisseseade) demilitariseerimine - eeskätt veeti ära strateegiliselt tähtsate ettevõtete sisseseade, ka jagati võitjate vahel Saksamaa sõja- ja kaubalaevastik denatsifitseerimine - moodustati Rahvusvaheline Sõjatribunal (USA,GBr,P,NSVL). 20.november 1945 kuni 1.oktoober 1946 toimus Nürnbergi protsess (kuna just seal oli NSDAP korraldanud oma kongresse)
Juulis augustis Potsdamis. Stalin oli kohal. Rooswelt oli surnud ja oli uus president Truman, Inglismaal oli algul Churchil ja lõpuks polnud, sest olid parlamendi valimised, C lahkus konvelt ja kuna tema partei ei võitnud valimisi, siis konve lõpuks tuli kohale uus peaminister Atlee. Arutati: 1. Saksamaal tuleb läbi viia DDDD. Denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine (sõjatehast demonteerida (lahti võtta) tehase sisseseadmed võeti reparatsioonideks endale, eriti harrastas seda NSVL, mõningad neist sisseseadetest suudeti ka korralikult tööle panna, osasid mitte.) 2. Otsustati kokku kutsuda rahvusvaheline sõjadribunal- et mõistaksid kohut sõjakurjategijate üle, ikka Saksamaa ja tema liitlasi mõeldi nende all. 3. Sakslased, kes elavad mujal, need tulen ümberasutada Saksamaale. Sajandite jooksul olid need sakslased poole või Tsehhoslovakkia vms aladel elanud, aga
Euroopa riigid olid 1921. aastaks muutunud USA-st majanduslikult sõltuvaks ja olid USA-le kokku võlgu 21 miljardit dollarit. USA käekäigust hakkas sõltuma terve maailmamajanduse heaolu ja muutus omamoodi kogu maailma majanduse doonoriks (Adamson et al 2003: 59). Esimese maailmasõja kaotanud riikidele pandi ulatuslike majanduslike kohustusi. Näiteks Saksamaale määrati 7 reparatsioonideks 132 miljardit kuldmarka (Reimer). Sellest 52% sai endale Prantsusmaa, Briti impeerium 22%, Itaalia 10 % , Belgia 8 % ja ülejäänud jagunes teiste rahulepingule alla kirjutanud riikide vahel. Väga oluliseks Esimese maailmasõja tulemuseks oli ka, et suur Nõukogude Liidu impeerium ütles lahti kapitalistlikust süsteemist, mis tähendas rahvusvahelise turu kahanemist. (Krinal 1995: 22-25) Kagu-Idas ja Kagu- Aasias haaras Jaapan endale suuri turge
Selline taktika ei läinud läbi, kuna järelvalvekomisjon nõudis sõige sõja alustamist. Relva jõul sakslasi maalt välja ajades pidi Soome tõestama, et ta on katkestanud kõik suhted endise relvavennaga. 1944 sügisest järgmise aasta kevadeni kestnud Lapi sõjas taganesid sakslased Norrasse ja põletasid oma taganemise ajal põhjalikult kogu Lapimaa. 28.II maailmasõja järgne Soome. Majandus, välis- ja sisepoliitika. Kuna NL nõudis reparatsioonideks peaasjalikult metallitööstuse tooteid, sundis see soomlasi moderniseerima ja laiendama kogu oma metallitööstust. Pandi alus ajakohasele metallitööstusele. Sõjahüvituste maksmisel oldi enam-vähem graafikus, 1945 pikendas Stalin tähtaega kahe aasta võrra. Sisepoliitilist olukorda pingestasid kommunistid, kes keelatud parteina olid pidanud kuni 1944.aasta sügiseni tegutsema põranda all. Vaherahulepingu sätete kohaselt anti Soome