alandavad idatuuled. Keskmine sügavus on 52 m Sügavaim koht 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Keskkonnaprobleemid Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud.
Madala soolsuse põhjused on: - jõed toovad palju magedat vett - veevahetus ookeaniga on aeglane - sademete hulk ületab aurumise Veebilanss: Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest Vesi jääb vähemaks kahel viisil: aurumine ja väljavool Põhjamerre Täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga Keskkonnaprobleemid: Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Läänemere osad: soome laht, põhja laht, liivi laht 16. Läänemere põhjataimestik (s.h kolm vetikate vööndit) ja põhjaloomastik. läänemere põhjataimestik: rohevetikad; sinivetikad, pruun ja punavetikad. põhjaloomastik: Okasnahksed. Läänemeres kaks liiki: tavaline meritäht, valkjaspunane madutaht
Vähe soolane, Tõusud ja mõõnad on väga väikesed, hoovusi ei teki, Läänemeri jäätub täieliult vaid mõni kord 100 aasta jooksul. Läänemere veebilanss • Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest vesi jääb vähemaks kahel viisik: aurumine ja väljavool Põhjamerre • täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga keskkonnaprobleemid. -väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu -fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides -merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Eestis esinevad rannikutüübid. Lainetuse mõju randadele. -Järsakrannik tekib, murrutab randa, nt. Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal -Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. 2
-keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik, pehmetel talvedel vaid lahed -täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul Veebilanss -Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest -vesi jääb vähemaks kahel viisik: aurumine ja väljavool Põhjamerre -täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga Keskkonnaprobleemid -väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu -fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides -merd saastavad ka raskmetallid ja nafta LÄÄNEMERE TAIMESTIK Põhjataimestik -rohevetikad -mändvetikad – Eesti rannikumeres esineb mändvetikaid suhteliselt arvukalt. Kare mändvetikas moodustab laialdasi veealuseid aasu Paralepa ja Matsalu lahtedes. Kohati seltsivad temaga ka ruuge mändvetikas ja kähar mändvetikas.
vett ja sademeid on rohkem kui aurumist, seguneb soolast vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad. Täielik veevahetus toimub umbes 30 aasta jooksul. Läänemeri on seetõttu kergesti reostatav. Läänemere riimvees elab suhteliselt vähe loomaja taimeliike, kuid see piiratud kooslus hõlmab ainulaadset segu mere- ja mageveeliikidest, kes on kohanenud riimveetingimustega. Liikide piiratud arv tähendab, et igal liigil on kogu ökosüsteemi struktuuris ja toimimises asendamatu roll. Üheainsa tähtsa liigi kadumine või võõrliigi lisandumine võib muuta kogu süsteemi. Elupaikade eristumine Läänemeres sõltub keskkonnatingimuste kombinatsioonidest:
annaabi.ee 
