tööstusala ainetega kauplemine nii Eestis kui välismaal. Erinevalt Lorupist, ei olnud uutel rentnikel huvi keskenduda ainult klaasitööstusele. Kavatsesid lihtsalt taaskäivitada kõik juba olemasolevad tööstusseadmed, nii Rõikal kui Meleskis. Klaasivabriku tegevuse käivitamine siiski nii kiiresti ei sujunud. Tootmise alustamist pidurdas oskustööliste puudus, kellest suurem osa oli kolinud koos endise rentnikuga Tallinna. Isolaatorite probleemile järgnes kiiresti uus tüli 1/4liitriste riigimonopoli pudelite tellimuse pärast. Mõlemad vabrikud esitasid oma nii kalkulatsioonid, kui kirjeldasid konkureeriva ettevõtte nõrku külgi. Peale nõukogude korra kehtestamist 1940.aastal Meleski vabrik natsionaliseeriti ja liideti Lorupi ja Tartu klaasivabrikuga. Saksa okupatsiooni ajal jäid vabrikud vormiliselt ühendatuks ja tootmine jätkus. Suurt osa oskustöölistest suunati käsu korras Tallinna
Hurda asumine kirikuõpetajaks Otepääle 1872. aastal. Kirikuõpetaja amet tugevdas oluliselt J. Hurda ühiskondlikku positsiooni, tuues samal ajal kaasa raevukaid võitlusi saksa soost ametivendadega. Silmapaistvaimaks osutus J. Hurda mõju Otepää kihelkonna haridus ja- kultuurielu arengule. Täiseti uuele tasemele tõusis kooliharidus, kihelkonnas loodi 3 pasuna- ja 3 laulukoori. Raskusi tekitasid üksnes majapidamisega seotud küsimused, eriti suhted kirikumõisa rentnikuga. Tõhus oli sel perioodil ka J. Hurda panus rahvuslikkuliikumisse. Paljuski just tema innule ja organiseerimistööle võlgneb Aleksandrikooli üritus tänu väljakujunemise eest ärkamisaja juhtivaks liikumiseks. J. Hurda kirglikud üleskutsed aitasid kaasa emakeelse kooli idee kandumine laiematesse rahvahulkadesse. Ta jäi üritusele ustavaks ka rasketel aegadel, kaitstes 1877. aastal teda ägedas
6) kui renditakse loomi, siis peab kandma renditud looma toitmise ja hooldamise kulud ja vastutama renditud loomale tekitatud kahju eest, kui ta ei tõenda, et ta ei suutnud kahju ära hoida, hoolimata tavapärasest toitmisest ja hooldamisest. Looma erakorraliste hoolduskulude eest võib rentnik nõuda rendileandjalt hüvitist, kui need kulud ei tekkinud rentnikust tulenevatel asjaoludel. (VÕS § 347) Kui tegemist on Põllumajandusliku ettevõtte või kinnisasja rentnikuga peab muu hulgas (lisaks eelnevale) 7) tagama hariliku teede, radade, kraavide, tammide, katuste, tarade, veejuhtmete ja muude rendilepingu eseme kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike seadmete korrashoiu vastavalt kohalikule tavale. (VÕS § 345 lg 1) 8) taluma rendileandja abinõusid rendilepingu eseme muutmiseks või parendamiseks, v.a juhul, kui nendega kaasneksid põhjendamatud tagajärjed (rendileandja õigustatud huve arvestades)
Ametikoha muutusel registreeritakse see. Tagatud on operatiivne ülevaade kõigist ettevõtte töötajatest ja nende andmed ning töölepingud on kiiresti leitavad. Nimi: Rendiruumide haldamine Tegutsejad: Juhataja, rentnik Eesmärk: Tagada ettevõttele korrektne ja selge renditavate pindade ning rentnike arvestus. Ülevaade rendiruumidelt laekuvatelt tuludelt ja rentnike makseharjumuste kohta. Kirjeldus: Juhataja, olles eelnevalt määranud renditavate ruumide nimekirja, sõlmib rentnikuga ruumi kohta rendilepingu. Rendilepingus on üheselt ära möääratud rendi tingimused: rendisumma, rentniku muud kohsutused jne. Vajadusel tellib juhataja ruumile remondi, et viia selle seisukord vastavaks rendilepingus määratuga. Poolte kokkuleppel (või muul viisil, kui see on nii rendilepingus sätestatud)on võimalik ka renditingimuste muutmine. Rendiperioodi lõppemisel või osapoole lepinguga võetud kohustuse täitmata jätmisel võib teine osapool rendilepingu lõpetada.
Rendileandja kohustused 6.1. Rendileandja kohustub: 6.1.1. Andma renditavad ruumid rentniku valdusesse järgmisel päeval peale käesoleva lepingu sõlmimist; 6.1.2. Kindlustama rentniku käesoleva lepingu lisas nr.2 loetletud teenustega. Rendileandja ei vastuta käesolevas lepingu lisas nr.2 toodud teenuste mitteosutamise eest, kui rentniku nimetatud teenustega varustamise katkestamine või ebapiisav varustamine oli tingitud rendileandjast mittesõltuvatel asjaoludel. 6.1.3. Kooskõlastama rentnikuga kirjalikult plaanilised elektri- ja veekatkestused hoones või rendile antud ruumides ning muude teenuste osutamise katkestused. Kooskõlastamise all mõistavad pooled mõlema poole allkirjaga kokkulepet teenuste osutamise katkestamise kohta. 61.4. Hoidma omal kulul nõutavas tehnilises seisundis keskkütte-, veevarustuse-, kanalisatsiooni- elektri-, ventilatsiooni- jm. süsteemid ja tuletõrjeseadmed ja muud teenuste osutamiseks vajalikus
annaabi.ee 
