Tartu Ülikool. Ülesanded: seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise järele valvamine, õppetööst ja riigi raha kulutamisest haridusministeeriumile aruannete esitamine. Rahvakoolide inspektor- 1887-1918 riigivõimu poolt määratud haridusametnik linna- ja maa- algkoolide ning eraõppeasutuste järelvalveks ja juhtimiseks. Allusid rahvakooli direktorite kaudu õpperingkonna kuraatorile. 13. Kroonupalat, rentei, statistikakomitee Kroonupalat 1783-1920. Venemaa Rahandusministeeriumi kohalikud allasutused kubarmangus. Esimees oli viitsekuberner, liikmeteks ökonoomiadirektor, nõunik, 2 assessorit ja kubermangu rentmeister. Allus algul kubernerile, siis senatile, seejörel rahandusministeeriumile. Ülesanded: Raharingluse korraldamine (kubermangu tasandil). Otseste js kaudsete maksude ning riiklike koormiste arvestus ja sissenõudmine, kroonuehitiste ja riiklike tuluallikate haldamine,
ARTIKKEL XII. Artikkel XI kindlaks määratud kokkuleppeid arvesse võtmata: 1. Venemaa annab Eesti viisteistkümmend miljonit rubla kullas, sellest kaheksa miljonit ühe kuu, aga teised seitse miljonit kahe kuu jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates. 2. Eesti ei kanna mingisugust vastutust Venemaa võla ning igasuguste kohustuste eest, selles hulgas ka need, mis tekkinud paberraha, riigikassa tähtede, kohustuste, Vene rentei seeriate ning tunnistuste väljaandmisest, väliste ega sisemiste laenude, mitmesuguste asutuste ning ettevõtete laenude tagatiste ja muude eest, ja kõik sarnased Venemaa kreeditoride nõudmised Eestisse puutuvas osas tulevad üksnes Venemaa vastu sihtida. 3. (tegelikult on see number 4.) Venemaa valitsus toimetab tagasi Eestisse ja annab üle viimased Valitsusele varandused,
meeskohtunikud ja maanõukogu. Maanõukogu otsusele võidi kaevata Stocholmi, hiljem Tartu õuekohtule. Linnades oli kohtukorraldus endine. 18. Vene-aegse Eesti võimukorraldus. Ülemvalitseja Eestis oli keiser, kohalikuks keskvõimu esindajaks oli kindralkuberner. Tema kõrval oli veel tsiviilkuberner valitsemise alal. Kindralkuberneri abiks ja kohusetäitjaks ta äraolekul oli viitsekuberner. Kuberneri võimu piiras maanõunike kolleegium, mis koosnes aadlikest. Tähtis organ oli ka riigi rentei. Politsei ja hariduse juhid määrati keskvõimu poolt. Linnaomavalitsused. Igas linnas oli raad, kellele kuulus linna valitsemine. Lisaks oli rael kohtupidamise õigus. Korraldati maapäevi, kus nimetati ametisse igasuguseid maaametnikke (maamarssaleid, kohtunikee), otsustati maa heaolusse puutuvaid küsimusi Kogu Eesti maa-ala koosnes senisest Eestimaa kubermangust, Liivimaa põhjapoolsest osast, Saare- ja Muhumaast. Kogu maa-ala jagunes maakondadeks ja valdadeks
Omavalitsuste võrgu eesotsas Ajutine Maapäev. 24.02.1918 kuulutati Eesti Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Vene keskvõimu korraldus: 1) keiser- ülemvalitseja Eesti suhtes, kohalikuks esindajaks kndralkubernerid (Eestis 1, Liivimaal 2). Tema abiks ja kohusetäitjaks oli viitsekuberner. Kuberneri võimu piiras aadlikest koosnev maanõukogude kolleegium. Peale nende tähtsamaiks organiks ?rentei?. Politsei ja hariduse juhid määrati ajastu lõpul keskvõimu poolt. 1877 anti välja linnaseadus, 80-dail loodi politseikorraldus, vähendati adrakohtunikke. Seati ametisse õppekonna kuraator, rahvakoolide direktor ja inspektor, TÜ toodi vene keel. 1889 a. Reformiti kohtud. Linnad: igas linnas raad, millel oli valitsemise ja kohtupidamise õigus. Seadusega loodi linnavolikogu (gorodskaja duuma), mis valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Maapäevad: kogunesid 3-
1863.aastal kõikides Balti provintsides kehtestati passikorralduse seadus, mis sätestas, et Balti provintsides võivad talupojad vabalt ringiliikuda. Väljaspool Balti kubermange, sisekubermangudes 30 versta laiuselt võisid talupojad asuda ümber, asuda elama. 1 verst= pisut rohkem kui 1 km. Liikumiseks kaugemale sisekubermangudesse oli vaja hankida eraldi pass, plakatipass, mida väljastati maakonnakeskuses, Maakonna Rentei (tegeles peamiselt maksukogumisega). Ainuke tingimus oli see, et kõik maksud pidid olema õiendatud. Massilisem väljarändamine saab alguse 1860.ndatel aastatel, siit järgnevalt järjest kasvavas joones. 1881-1897 Eestimaa kubermangus sündis 45 500 last, väljarändas ca 26 000 inimest. Põhiosa väljarännanutest moodustasid lahtisemad isikud, nn maaproletariaat, pankrotti läinud taluperemehed. Uus väljarändamislaine järgnes 1905.aasta revolutsioonile.
annaabi.ee 
