H ja P suhe olgu 3 Kiirvool ·Kiirvool (chute [spillway], canal rapids, inclined drop) on tugevasti kindlustatud, suure langu ja käreda vooluga kanal või renn liigvee juhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. ·Kiirvoolu tasub teha siis, kui ta sobitub nõlva reljeefiga, st et ehitamiseks ei ole vaja teha suuri pinnasetöid. Kiirvool (joonis 3.10) koosneb juurdevoolukanali lõpus olevast lävisest, suure langu ja käreda vooluga rennist ja äravoolusängi jõudva voolu kineetilist energiat vähendavast voolurahustist, milles käre vool rahulikuks muutub. Juurde- ja äravoolukanalist kitsama renni lubatav lang oleneb renni materjalist. Kaskaad 1 on juurdevoolukanal, 2 lävis, 3 astanguastme rahustuskaev, 4 drenaaziava, 5 alumine rahustuskaev, 6 äravoolukanal Treppveelase e kaskaad ·Treppveelase e kaskaad (cascade spillway, stepped spillway) erineb kiirvoolust selle poolest,
Viljastatud mari paigutatakse hautamiseks e inkubeerimiseks haudeaparaatidesse. Need võivad olla konstruktsioonilt väga erinevad, kuid vee läbivoolu suuna järgi jagunevad nad horisontaalseteks ja vertikaalseteks. HAUDEAPARAADID Horisontaalses haudeaparaadis paikneb mari õhukese (2–3 marjatera paksuse) kihina haudekastide võrejal põhjal, millest tõuseb läbi puhas hapnikurikas vesi. Haudekastid on paigutatud pikkadesse plast rennidesse üksteise taha ja tervest rennist voolab seega vesi läbi horisontaalselt. HAUDEAPARAADID Verti kaalsest haudeaparaadist voolab vesi läbi kas ülalt alla või alt üles. Vertikaalsetes kihilistes aparaatides laotatakse mari õhukese kihina püstistes seadmetes üksteise peal olevatele ümmargustele või nelinurksetele restidele (raamidele). Kui kalakasvandusel on marja hautamiseks vett vähe, saab kasutada ka nõrghautamist. Vertikaalse haudeaparaadi ülemine raam jäetakse tühjaks ja sinna lastud
keha energia kuna ei olene keha liikumisest. Mehaanilise energia jäävuse seadus Suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. Süsteemi kehade energia võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele, kuid kineetilise ja potentsiaalse energia summa ei muutu, st see jääb konstantseks. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. Mudeli rennist alla sõites muutub energia aga ei kao. Ek+Ep=const Kiirendusega liikumine Kiirendusega liikumise puhul on kiirendus nullist erinev. Kiirendusega liikumise näited on vaba langemine ja ühtlane või ebaühtlane ringliikumine. Pöörlemine Pöörlemine on liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorideks on ringjooned. Keha liikumise trajektooriks on ringjoon. On alati kiirendusega liikumine. Ühtlase
2. Neurobioloogiline ja "musta kasti" meetod, nende komplementaarsus. Neurobioloogiline uuritakse füsioloogilise mehhanisme, stimuleeritakse närve, parem lihtsate käitumiste uurimisel. Musta kasti meetod levinum, ei teata käitumise tagamaid. 3. K. Lorenzi psühhohüdrauliline mudel, selle eeldused. Analoogmudel. Kogunev vedelik on energia, vedruklapp on päästikmehhanism, kaaluvihid signaalärritaja, aukudega renn motoorne mehhanism, rennist väljuv vedelik - käitumismuster. 4. Klassikalise motivatsioonimudeli realistlikkus. Pole realistlik, sest energia ei kogune ajapikku ja järgemööda. Teatud vajadused (söömine ja joomine) akumuleeruvad. Loomade närvisüsteemist ei ole leitud mingeid spetsiifilisi "energiavarusid", mistõttu selles osas ei ole mudel realistlik. 5. Käitumise akumuleeruvuse küsimus. Kõik käitumised ei akumuleeru. Akumuleeruvad vaid üksikud nagu söömine ja joomine. Mida
a. käitumise motivatsioonilise mehhanismi selgitamiseks nn psühhohüdraulilise mudeli. NB! See oli nö analoogmudel, mis ei eeldanud, et looma sees peaks olema täpselt selline mehhanism, vaid et justkui oleks seal järgnev mehhanism: juurdekogunev vedelik nõus = aktsioonispetsiifiline energia (ASE) vedruklapp = kaasasündinud päästikmehhanism kaaluvihid kaalukausil = signaalärritaja aukudega renn = motoorne mehhanism rennist väljuv vedelik = fikseeritud tegevusmuster (FAP) Nõusse kogunev vedelik (aktsioonispetsiifiline energia) avaldab seestpoolt survet vedruklapile (kaasasündinud päästikmehhanismile). Väljastpoolt tõmbab vedruklappi omakorda kaalukausile asetatud raskus (signaalärritaja). Sellise mudeli suurimaks väärtuseks oli see, et see võimaldas esmakordselt püstitada käitumise käivitumise mehhanismide kohta konkreetsed ennustused ja hiljem neid katseliselt tõestama hakata.
Porivesi voolab üle äravooluläve. Liiva läbiuhtumiseks ja 0,15 mm väiksemate osakeste eemaldamiseks kasutatakse kaappesurit. Seade koosneb rõht- ja kaldosaga künast ning kaapketist. Kaapkett käitatakse elektrimootorilt ajamimehhanismiga. Liiva ja vee segu antakse kolu, kaudu küna keskossa. Kaapkett veab liiva kaldosa pidi üles, kus puhas liiv eemaldatakse renni kaudu. Uhtevool suunatakse liiva liikumisele vastu ning mustunud vesi koos väikeste osakestega voolab ära rennist. 86) Autobetoonisegisti Autobetoonisegistid on betoonisegude transportimiseks suuremate vahemaade taha. Masinad on varustatud lisa mootoriga trumli käitamiseks ning vee paagi ja kabiinist juhitava vee dosaatoriga, mis võimaldab neil segusõlmest või betoonitehasest ka kuivsegu vastu võtta. Gravitatsioonsegistite trumli pöörlemissagedus on tavaliselt piires 15...24 p/min. Iseliikuvate ja autobetoonisegistite trumlil on vähemalt kaks pöörlemissagedust - aktiveerimissagedus ca 1..
annaabi.ee 
