ülistamiseks. Skulptuur ● Rohkem külg kui otsevaates ● Paraadlik tervik: allegoorilise tähendusega, kuningas ülal, muud tegelased all. (ülisatv figuur) ● Trofeekimp: koosnes vappidest, mõõkadest, pärgadest, paiknesid monumendi all. Apollon ja Daphne Klassitsism ● Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist (Vana – Kreeka ja Vana –Rooma) – seda peeti ideaaliks. ● Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest ● Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsistlikus kunstis oli tähtis sümmetria. Arhitektuur ● Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. ● Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil Riisipere mõisa peahoone
Tallinn Arte Gümnaasium Referaat Klassitsism TALLINN 2015 Sissejuhatus Referaadist saate teada milliseid klassitsisme on olemas, mis on nende põhimõtted ja palju muud.Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist Vana Kreekas ja Vana Roomas seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas Klassitsism 18. sajandi teisel poolel tõusis Euroopas taas huvi antiigi vastu. Valgustusaja mõtlejad olid veendunud, et on olemas mõistuspärased loodusseadused ning nendel põhineb maailmakord. Mõistuse seadusi järgiva eluviisi eeskujusid leiti antiikajast. 18. sajandi viimasel kolmandikul tekkis antiikajavaimustuse mõjul kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks
Albercht Dürer Albrecht Dürer sündis Nürnbergis, 1471. aastal. Tema suur eruditsioon ja vaimujõud on asetanud ta kõrvuti suurte Itaalia meistritega ja mõju on olnud märgatav uues suurejoonelises voolus, mille pioneer Albrecht Dürer oli - Gooti basiilika. Dürer kehastas Saksamaal esimesena renessaansiaja kunstnikutüüpi - õpetlaskunstnikku. Ta töötas keiser Maximilian I tellimusel ja aastal 1520 suundus Hollandisse, kus sai hinnatud maalijaks Charles V juures. Rohkest loomingust (u.80 maali ning 1500 graafilist lehte ja joonistust) arendas ja kujundas ta ajastu kunstitraditsioone Sveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju
Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega", mis asuvad praegu Chicago Kunstiinstituudis ja New Yorgi Metropolitani Kunstimuuseumis. 4 ,,Absinti jooja" 5 Manet kunstnikuna Manet rohmakas maalimisstiil ja tema tööde fotole omane valgustus olid omal ajal uudsed. Need eristusid selgelt renessaansiaja töödest, mida Manet hästi tundis, sageli kopeerinud oli ja inspiratsiooniallikana kasutas. Tema töid peetakse varamodernistlikeks. Päris modernismist eristab teda figuuride mustade piirjoonte kasutamine. Manet elu jooksul arvasid kunstikriitikud temast üldiselt halvasti. Ametlik tunnustus saabus alles elu lõpuaastatel. Kuid siiski oli Manet'l kogu oma kunstnikukarjääri jooksul palju poolehoidjaid. Nende hulka kuulus Émile Zola, kes teda avalikult ajakirjanduses toetas, ning
Peamiseks meeleolu loomise vahendiks on valgus. Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte. Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik". Klassitsism Klassitsism18. sajandi II poole ja 19. sajandi I poole kunstistiil. Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist (Vana – Kreeka ja Vana –Rooma) – seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest. Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsismi põhimõtted: Peale Suurt Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni valitsusajal muutus klassitsism uue valitseva klassi – kodanluse – kunstiks, mis vastandas ennast aadlike ja kuninga poolt soositud kerglasele rokokoole. Klassitsistlikus kunstis taotleti mõistusepära, selgust, vormide kooskõla,
annaabi.ee 
