aastal asus Eestimaa rüütelkond arutama pärisorjuse kaotamist mõisnikele soodsatel tingimustel. Napoleoni sõjakäik Venemaale katkestas töö seaduse kallal, kuid 1816. aastal kuulutati Eesti ja 1819. aastal kuulutati Liivimaa talupojad isiklikult vabaks. Seaduste tingimused: 1. Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks, teda ei tohtinud osta ega müüa 2. Talurahvas vabastati ilma maata ja nad pidid hakkama mõisnikelt talusid rentima 3. Rendivormiks jäi teorent 4. Talupoegadel polnud luba oma seisusest lahkuda 5. Talurahvas sai vabaks seisuseks 6. Talupojad pidid riigile makse maksma 7. Talupojad said perekonnanimed 8. Talupojad said liikumisvabaduse 9. Loodi talurahvakogukonnad ja valiti kogukonnavanemad 18. saj lõpus ja 19. sajandil loodi palju vallakohtuid, et aidata mõisnike õigusemõistmisel. Need tegelesid hooletute peremeestega, vaeslaste eeskostega ja sulaste ja teenijate palgaprobleemide
muutumist. Talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal Märksõna 1802/1804 pettumus/segadus- usuti, et keiser on tegelikult koormisi vähendanud või kaotanud, kuid mõisnikud varjavad seda, toimusid üle Eest ja Liivimaa mitmed rahutused, talupojad ei tahtnud mõisatööle minna. 1816/1819 isikuvabadus- Pärisorjuslik seisus kaotati, kuid talupojad vabastati ilma maata, mis tähendas seda, et nad pidid oma talusid mõisnikult rentima. Peamiseks rendivormiks jäi teorent, teorendi suuruse sai mõisnik valida. Kõrged mõisakoormised jäid püsima, kuid talupoegi ei saanud enam osta, müüa ning pantida. Talupoegadele anti perekonnanimed. Talupojad võisid ise elukohta vahetada, kuid seda vaid oma kihelkonna piires, hiljem kubermangu piires ehk algselt oli rangemalt liikumisvabadust piirtletud. 1849/1856 isikuvabaduste laienemine- Talupoegadele anti õigus maad päriseks osta, talupoegade käsutuses olev maa kuulutati talumaaks
tööndusesse : varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostsid ettemääratud hindadega kokku nende toodangut, et välismaal turustada. Paljud käsitoolised muutusid palgatöölisteks. Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Europpasse. Lääne-Euroopas oli põllumajanduse areng intensiivne, st põllupinna vähesus nõudis selle efektiivset kasutust. Teravilja nõudlus kasvas. Talupoja sõltuvus aadlikust maaomanikust suurenes varauusajal, peamiseks rendivormiks teoorjus.Lääne-Euroopas olid talupojad juba varauusaja alguseks enamasti pärisorjusest vabastatud ning pidid maksma raharenti. Teoorjusel põhinev põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö. REFORMATSIOON Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole oli kirikus juba selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähenduses ei olnud ka
Käsitöönduse seotus üleeuroopalise turuga suurenes ning see oli eelduseks varauusaja lõpul alanud industrialiseerimisele. Maadeavastuse tagajärjel muutus ka väärismetallide sissevedu Euroopasse. Toodi kulda ja hõbedat. Vähenes väljavedu. Vajadus oli ka teravilja sissevedu ida-euroopast, kuna rahvaarv kasvas kogu aeg ning Lääne-euroopas oli intensiivne põllumajanduse areng, idas aga ekstensiive, seal muudeti talupojad sunnismaisteks. Peamiseks rendivormiks sai teoorjus. Läänes olid selleks ajaks talupojad juba vabad. Idas korvas aga madala efektiivsuse odav tööjõud ning kallid turuhinnad. Humanism ja renessanss 14 sajandil, seega juba hiliskeskajal kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi tähelepanu keskmesse Jumala asemel inimese ja otsis eeskujusid antiikajast. Sellest on tulnud ka nimi renessanss. Kuna inimene tuli maailmavaate keskmesse saab seda nimetada ka humanismiks.
pärisorjuse PõhjaEestis Liivimaal avaldas 1671. a Liivimaa kuberner Clas Totti maapolitseikorralduse, mis samuti toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit mõisate arv kasvas üle tuhande koos sellega kasvasid teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus iga mõisniku suvast mõisate külvipinda suurendati talumaade arvel ja talupõldude osa langes poole võrra põlluharimisviisid jäid endiseks teokoormine kujunes peamiseks rendivormiks, see jagunes: rakmetegu (mees pidi hobusega mõisa minema), jalategu (jalamees mõisa), abitegu, mõisavoorid (talvel) reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda, kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud lähendada siinsete talupoegade olukorda rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud teostamata; erinevalt rootsi talupojast, kes oli vaba ning esindatud isegi Riigipäeval, säilitati siinmail
annaabi.ee 
