arenema hakkasid turusuhted), mistõttu pidid sealsed suurmaaomanikud leidma moodsamaid lahendusi tulu saamiseks. Hakati tegelema põllumajanduskultuuride mitmekesistamise, uute põlluharimistehnikatega, -tehnoloogiaga ning karjakasvatusega (nt lambakasvatusega pandi alus villatootmisele ning sellest tulenevalt hiljem ka tekstiilitööstusele). Domineerima hakkasid turusuhted ning tugevnema hakkas keskklass. Kujunesid rendisuhted kaasaegsemas võtmes, mis andis talupoegadele kindluse oma maad arendada pikemat perspektiivi silmas pidades. Lääne-Euroopas ei suudetud raskuskeset täielikult töölisrahvale asetada. Oli selgeks saanud, et talupoegi enam endisel moel alistada ei saa. Kujunes välja olukord, kus oli kõige tõhusam kasutada palgatööjõudu. Ida-Euroopas oli olukord teistsugune, kuigi Must Surm häiris Ida-Euroopat vähem, ent
Politsei 19 saj algselt oli sama,mis 18 saj ehk adrakohtuniku fukntsioon, mis kohta täitis siis üks mõisnik. Liivimaal kandis see nime sillakohus. 1888 toimus politseireform, loodi riiklikud politseivalitsused, politseikorraldus läks riigi võimu alla 14. 19. sajandi algupoole agraarreformid. Reforme mõjutanud tegurid. 1802./1804. aasta talurahvaseadused. Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ning vabadused. Perekonnanimed. Vald. Mõisa ja talu rendisuhted Reforme mõjutanud tegurid: 2 asja, mis muutma hakkavad asju: keskvõim ja kohalik aadel. Vene keskvõimu tegevus- oli tollal mõjutatud Euroopa arengutest (valgustusideed). Nend juures oli esmatähtis inimõiguste ja inimeste võrdsuse põhimõte. Inimõiguste ideedele lisaks oli keskvõimu jaoks uudne ka kodanike võrdsuse idee, mille üle siis arutama hakati. Kokkuvütlikult võib öelda, et nende valgustusideede müjul hakati pärisorjust käsitlema
pärisorje, reaalselt saadi järjest vähem tagasi. On veel säilinud nimekirjad oma pagenud teoorjade kohta. Pärisorjus suri ise välja. On allikatest leitud, et viimane pärisori suri 1630ndatel aastatel. 17.sajandi alguseks oli sisuliselt mindud üle tavarendile. 16.sajandil oli Inglismaa talurahvas jõudnud jõukamale järjele võrreldes mandri-euroopa talurahvaga, eriti Prantsusmaaga, kus talurahvas oli väga vaene. 16. sajandiks kujunenud talupoegade maa- ja rendisuhted: Freeholders – ida-Inglismaa aladel neid palju. Olid oma maa omanikud, valdajad. Võisid müüa, päranda, osta. 25 % elanikkonnast. Vabatalupojad. Yeoman – suurmaatalupoeg. Prestiizne oli end selle terminiga liigitada. Olid jõukad freeholderid, aga võis olla ka alamaadel. Piir oli ebamäärane. Vabatalupojad. Copyholders – 2/3 elanikkonnast. Ühe mõisa piires rentisid maad. pärismiõigusega copyholderid – valdavalt ida- ja kaguosas. Olid üpris kõrgel
vallakohus, Liivimaal asutatud juba varem, Saaremaal vallakohtud asutati 1819.aasta seadusega. Eestimaa kubermangus oli vallakohus varem olemas, aga 1816.aasta seadusega vallakohus senisel kujul kaotati ja selle asemel loodi kogukonnakohtuks või kihelkonnakohtuks. Eestimaal oli eesistujaks mõisnik, liikmeteks kaks talupoega, Liivimaal ja Saaremaal ainult talupojad. 1866. a kaotati mõisnike kontroll vallakogukonna üle. Vald muutus iseseisvaks haldusüksuseks. Mõisa ja talu rendisuhted Talupojal tuli mõisnikult maad rentida. Esmakordselt seaduse järgi kogu põllumaa oli mõisnike valduses. Mõisa ja talurahva suheteid hakkasid reguleerima rendilepingud. Varasemad talurahvakaitseseadused kaotasid kehtivuse. Mõisnikud omavoli järgi said dikteerida rendilepingu tingimusi. Rendilepingud sõlmiti tavaliselt kolmeks aastaks. Talupojal polnud mingit huvi põllumaade viljakust tõsta, sest viljakuse tõstes tõstis kolme aasta pärast mõisnik renti
aastal perekonna nimede panemiseni. Inimene sai omale nime erinevalt viisi, põhilisteks otsustajateks oli kohalik mõisnik ja pastor. Kui talupoeg ei saanud mõisnikuga läbi siis talle pandi halb perekonna nimi. Vald: Vald tähendas ühe mõisa piirkonda asustatud talupoegadega. Pärisorjuse kaotamisega vald muutus seisuslikuks territoriaal üksuseks. Vald oli mõisniku kontrolli all. 1806. a vallakogukonna seadus, millega kaotati vald mõisniku kontrolli alt. Mõisa ja talu rendisuhted: Pärisorjus kaotati, talupoeg on kodanik ning ta on vaba. Kuid maa kuulub mõisale, talupoeg vabastati ilma maata. Kui varem maa jagunes kaheks: talumaa ja mõisamaa, kuid pärast pärisorjuse kaotamist jäi alles ainult mõisamaa. Mõisa ja talupoja suhteid hakkasid reguleerima rendilepingud, kus talupoeg ja mõisnik pidid kokkuleppima, mis tingimustel võivad maad kasutada. 1804. a võeti vastu seadused, mille peamiseks eesmärgiks oli talupoja kaitsmiseks,
annaabi.ee 
