...................................................................... 3 Murdepunkt .......................................................................................... 5 Teatrikirjanik ......................................................................................... 6 Uku Masing ja Vetemaa ............................................................................ 7 Enn Vetemaa huvialad ............................................................................... 8 Olev Remsu Vetemaast ..............................................................................10 Vetemaa ja naised ................................................................................... 11 Luuletus ,,Nõia elu" ..................................................................................12 Tekstinäited ........................................................................................... 13 Pildid ...............................................................................
Läbi filmi oli siiski aru saada, et sakslased tegutsesid ja mõtlesid loogilisemalt ja korrapärasemalt. Nende jõuline ülekaal püsis läbi filmi ja ei seda ei suudetud kõigutada. Vaatamata ka sakslaste humoorikatest karakteritest olid nad siiski silmnähtavalt peenemad ja ,,euroopalikumad". Filmi põhiolemus oli vaadata juhtunud sündmusi humoorika nurga alt. Paljud tegid filmi päris karmilt maha, näiteks Olev Remsu. Pahameel filmi suunas pole õigustatud, kuna filmi mõte oligi näidata humoorselt kõiki vanu sündmuseid. Film ei säästnud ühetgi osapoolt. Kõigil olid enda head ja vead. Kindlasti tuuakse välja ka, kui erinevad olid eestlaste ja sakslaste maailmad ja suhtumised. Selle kontrasti tõi välja ka Uru saabumine oma koduste hulka.
ja 1941. aastal, mida võimaldas 1941 detsembris läbi viidud rahvaloenduse andmete kasutamine. Kirjandust · Endel Nirk. Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991 · Karl Ristikivist Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu") · Cornelius Hasselblatt. Geschichte der estnischen Literatur. Berlin, New York 2006 (ISBN 3-11-018025-1), lk 540542, 569574 · Olev Remsu ja Urmas Vadi. Karl Ristikivi. Kohustuslik kirjandus. Vikerraadio vikerraadio.err.ee/helid? main_id=2133811 · Ilmar Vene. Kaugenemised: täheldusi Karl Ristikivist. Tallinn: Tuum, 2013 Kasutatud materjalid: · https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi · https://www.google.ee/search?q=lusikas+png &source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiekb bqoIjaAhXhNpoKHWWiCh4Q_AUICigB&biw=1536&bi h=734#imgrc=Unj_aUopKjfMDM : · https://www.google.ee/search?q=lusikas+png
julm ning hull. Läbi filmi oli siiski aru saada, et sakslased tegutsesid ja mõtlesid loogilisemalt ja korrapärasemalt. Nende jõuline ülekaal püsis läbi filmi ja ei seda ei suudetud kõigutada. Vaatamata ka sakslaste humoorikatest karakteritest olid nad siiski silmnähtavalt peenemad ja ,,euroopalikumad". Filmi põhiolemus oli vaadata juhtunud sündmusi humoorika nurga alt. Paljud tegid filmi päris karmilt maha, näiteks Olev Remsu. Pahameel filmi suunas pole õigustatud, kuna filmi mõte oligi näidata humoorselt kõiki vanu sündmuseid. Film ei säästnud ühtegi osapoolt. Kõigil olid enda head ja vead. Kindlasti tuuakse välja ka, kui erinevad olid eestlaste ja sakslaste maailmad ja suhtumised. Selle kontrasti tõi välja ka Uru saabumine oma koduste hulka.
Kuidas sai Margus Konnulast Contra? Margust hakati nooruspõlves perekonnanime järgi kutsuma Jimmy Connorsiks (kes on kunagine maailma number 1 tennisist), tihedal kasutamisel vajas hüüdnimigi mugandamist ja nii saigi Connorsist Contra.1 Margus Konnula alias Contra Foto: Jaak Urmet O.Remsu, Õpetajate Leht 1 ~4~ Looming Margus Konnula, ehk Contra, on tuntud eelkõige luuletajana. Contra kasutab tihti vemmalvärssi, tema luule on lõbus ja laululine, ta kasutab väga leidlikke riime. Tihti võib Contra luules leida paroodiaid ja kalambuure. Olles tihedalt seotud Võrumaaga räägib mees esimese keelena võru keelt ja ka paljud tema tekstid on selles keeles
Budismis on samuti elu eesmärgiks saada ,,valgustatuks", saada õndsaks ja puhtaks. Oluline ei ole mitte Buddha kummardamine, vaid iseendas rahu leidmine. Mina arvan, et alkeemia ongi selline paras segu teadusest, faktidest ja suurepärasest fantaasiast ning tahtest. ,,Kui nobelist Einsteini kuulsaid valemeid saab tõlgendada üheselt, siis alkeemik Newtoni kirjutiste trakteerimine on vaba, isegi kreatiivne tegevus, ja seda kõikidel aegadel," ütles Olev Remsu oma artiklis ,,Teispoolsus vist läbi nähtud" ajakirjas Looming. Sellest ma järeldangi, et iga alkeemik võttis ja võtab ka tänapäeval, alkeemiat omamoodi. Nii nagu füüsikas on erinevaid füüsikuid, kes kõik näevad maailma erinevalt, nii on alkeemias samamoodi. Igal alkeemikul on omad eesmärgid, mida ta peab tähtsaks, ja omad uskumused ja maailmapilt. Kuid üks on sama soov midagi korda saata.
See on hinnatav, sest enamik eesti kultuuri-inimestest ei mõtle. Nemad niiöelda kirjutavad. Kenderi trump on mõtte ja mõtlemise aforistlikkus. See lööb ja see müüb." Berit Selberg "Kender kirjutab inimesele, mitte üliinimesele (sealhulgas kirjandusteadlastele). Seejuures ei kirjuta ta kindlasti lihtlabasele inimesele, esmajoones, ma mõtlen, kirjutab ta iseendale, naudinguga, see on üks põhjustest, miks ta on teistelegi nauditav." Olev Remsu "Võimsus on just see dimensioon, mis Kenderile omane tema vaimustus on suur, tema viha on suur, tema tunded on suured, ent mitte õõnsad ja ülepaisutatud. Kender on mingi eriline, röögatu, metsik, meeletu, koletu suuresõber. Ka tema suure südame armastus on suur." Arno Oja 12 Kaur Kenderist üldiselt
Mihkel Raua romaanist Musta pori nkku paiskub sedavrd juliselt belletristilist energeetikat ja vabadust,et minul ei tekkinud mingeid khklusi raamatut otsemaid kirjandusliku proosa hulka arvates.Rituaalne romaan,kus dokumentaalsus moondub fiktsiooniks,kvaasibiograafikaks,sigitades sootuks uue reaalsuse.Kahtlemata vib ksida,kas reaalne Raud on tepoolest siinkirjeldatud metafoorikat ka ise nndamoodi planeerinud.Kuid mis see minu asi on. Retrospektiivselt teed tormleb ka Olev Remsu oma Tartu-romaanis Musketride muundumised.Temalikul kombel,massiivselt ja tarmuga.Rein pihtimusraamatus Juba olnud lb autor tegevusliku kronoloogia segi.Mng erinevate reaalsustega,ajas hpatakse edasi-tagasi.Aeg ei voola,vaid pooldub regulaarselt nagu kingloom.Hiiumaa kirjanik Esta Aksli lpetas mullu oma triloogia Tare poole tttaja avaldumise.Rahumeelselt ja hea keelega kirjutatud he naise nooruslugu on Hiiu saarel vitnud kindla lugejaskonna. Lk 409-413
ma käisin võtetel, arutasime asju põhjalikult. Aga näiteks Mark Soosaar ei tahtnud mind toimetajana nähagi, ta tegi kõik ise, tal polnud mind vaja ja mis ma siis ennast vägisi pakun. Mis ma segan teise kunstniku töö vahele. Näiteks Tiina Lokk on aktiivne natuur, ta sekkus ja tegi mõnel rezissööril hinge täis. Loomulikult oli sellist olukorda palju, et portfell teenis ja ise tuiasid kusagil ringi. See oli nõukogude ajal võimalik ja Remsu on sellest kirjutanud. Seda nõukogude esimese tsensori rolli ma igal juhul mängida ei tahtnud. 1975. aasta 1. oktoobril tulin "Tallinnfilmi" tööle ja 1. oktoobril 1988 lahkusin sealt. 1960ndate lõpul oli suur poleemika eksistentsialismist kirjanduses ja eksistentsialismist üldse. Sattusid seoses sellega rünnaku alla. Sind süüdistati mandunud Lääne meeleolude kultiveerimises, absurdi levitamises, võibolla ka dekadentlikus lömitamises või milles veel
annaabi.ee 
